Norra kaldalt paltust tonkatama? Päriselt? Aga muidugi!
Selles loos tuleb juttu kaldalt põhjaõngega püüdmisest Norra rannikul. Kuna sealsete vete ihaldatuim püügikala on hiidlest ehk paltus, keskendume peamiselt just tema püügile. Kuna aga muud kala on alati arvuliselt rohkem, käsitleme ka teiste liikide püüki.
Aastat kakskümmend tagasi istusin Norra ookeanipüügihuviliste kokkutulekul, kuulasin suu ammuli Sepaonu ehk Alvar Heiste juttu ning unistasin suurest paltusest, nagu iga kirglik kalamees. Hiidlest on iga Norrat külastava kalamehe Püha Graal – ta võib kaaluda üle 200 kg, pakub vägevat võitlust ning on lisaks sellele ka väga maitsev kala. Nüüd, kakskümmend aastat hiljem, on osa minu toonaseid unistusi täitunud ning paras aeg veidi oma kogemusi jagada.
Seotud lood
Hooajaväline reis Froyale ja Hitrale, 23.–30. märts 2026
Kevadine Norra rannik ei anna midagi niisama – eriti neile, kes otsustavad püüda kaldalt. Tuul, vihm ja kapriisne meri panevad proovile nii varustuse kui ka mehed, aga just sellistes oludes sünnivad lood, mida rääkida ja meenutada. Kas Norra rannikumeri on tõepoolest kalasupp, nagu sageli arvatakse, või peidab see hoopis teistsugust reaalsust?
Kalameeste seas kogub järjest enam kogub populaarsust meriahvenate püük Põhja-Norra vetes. Iseenesest ei ole selles midagi keerulist, aga on mõned nipid, mida peaks kõrva taha panema. Kui teha asju õigesti ja kalaparv üles leida, ei ole kuigi keeruline paari tunniga oma suur must kast neid punaseid punnsilmseid kalu täis püüda. Kogenud ookeanipüüdja Marko Maisa kirjutab, kuidas ja millega seda teha.
Kui Tarmo Vesterbohm juuni alguses Kesk-Norras Dønna saare vetes öösel kella kolmveerand kahe paiku saatusliku haakelöögi tegi, ei osanud ta arvata, et järgmised kolm ja pool tundi tuleb väsitada kala, mis ennast alles varahommikul kätte annab.
Kohustuslik lugemine igaühele, kes Põhja-Norra kalale plaanib minna
Igal aastal sõidab aina enam kalastajaid Põhja-Norrasse, et nautida ookeanipüüki ja saada osa sealsetest rikkalikest kalavarudest. Ehkki kala on Norra vetes tõepoolest palju, eeldab korraliku tulemuse tegemine ka sealses „kalasupis“ eelteadmisi nii püügivarustuse kui mere ning selles toimuvate protsesside osas. Alljärgnev tekst põhineb dr Ole-Petter Pederseni ettekandel Norra kalapüügihuviliste kokkutulekul Raplamaal oktoobris 2011 ning räägib sellest, mis toimub Põhja-Norra ookeanil erinevatel aastaaegadel kalamehele olulises võtmes. Lühidalt leiavad käsitlemist ka muud teemaga haakuvad huvipakkuvad momendid.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Enimloetud
5
10 hea käega haugikütti kirjeldavad oma kolme lemmikut
Viimased lood
Ülipõhjalik kogemuslugu neile, kes esimesi kordi Norra minemas või ookeanipüügi teemas end kindlalt ei tunne
Kalakohad
Ülipõhjalik kogemuslugu neile, kes esimesi kordi Norra minemas või ookeanipüügi teemas end kindlalt ei tunne
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele