Meriahvenapüük Põhja-Norras on parim, mida ookean kalaturistile saab pakkuda
Kalameeste seas kogub järjest enam kogub populaarsust meriahvenate püük Põhja-Norra vetes. Iseenesest ei ole selles midagi keerulist, aga on mõned nipid, mida peaks kõrva taha panema. Kui teha asju õigesti ja kalaparv üles leida, ei ole kuigi keeruline paari tunniga oma suur must kast neid punaseid punnsilmseid kalu täis püüda. Kogenud ookeanipüüdja Marko Maisa kirjutab, kuidas ja millega seda teha.
Meriahvena eri liike on maailmas sadu, aga Atlandi ookeani põhjaosas elab neist neli. Norra vetes esineb põhiliselt kolm liiki ja mina olen need kõik ka kätte saanud. Kõige väiksemad, mis otsa tulevad, on umbes 20 cm pikkused ning neid olen kaaspüügina saanud juba 20–30 m sügavuselt. Keskmise ehk meid enim huvitava meriahvena püük käib enamasti 200–400 m sügavuselt ja need kalad kaaluvad tavaliselt 1–3 kg. Kõige suuremaid meriahvenaid ehk neid, kes terve musta plastmassist kalakasti korraga ära täidavad, püütakse 300–800 m sügavuselt. Need kalad võivad kasvada isegi meetriseks. Teadaolevalt suurim meriahven on tabatud Alaska lähedalt, see kala kaalus 27 kg ning tema vanuseks olevat määratud lausa 115 aastat.
Seotud lood
See on rakendus, millega püüavad Põhja-Norras nii kohalikud kalamehed kui kaugemalt tulnud turistid. Pipardega rakendus võimaldab tabada peaaegu kõiki sealsetes vetes harrastajatele huvipakkuvaid kalaliike.
Kohustuslik lugemine igaühele, kes Põhja-Norra kalale plaanib minna
Igal aastal sõidab aina enam kalastajaid Põhja-Norrasse, et nautida ookeanipüüki ja saada osa sealsetest rikkalikest kalavarudest. Ehkki kala on Norra vetes tõepoolest palju, eeldab korraliku tulemuse tegemine ka sealses „kalasupis“ eelteadmisi nii püügivarustuse kui mere ning selles toimuvate protsesside osas. Alljärgnev tekst põhineb dr Ole-Petter Pederseni ettekandel Norra kalapüügihuviliste kokkutulekul Raplamaal oktoobris 2011 ning räägib sellest, mis toimub Põhja-Norra ookeanil erinevatel aastaaegadel kalamehele olulises võtmes. Lühidalt leiavad käsitlemist ka muud teemaga haakuvad huvipakkuvad momendid.
Loe, kuidas saada Põhja-Norrast suuri paltuseid
Põhja-Norra rannikul Barentsi mere külmades vetes oli trolling pikka aega suhteliselt vähelevinud kalastusviis, ent viimase paarikümne aastaga on selle populaarsus hüppeliselt kasvanud ning saagid suurenenud. Kõige ihaldatum püügiobjekt on mõistagi paltus.
Covid-19 on viimasel paaril aastal teinud kalameeste reisiplaanidesse hulga korrektuure. Kuna reisimine on riskantne või riikide suletuse tõttu üldse võimatu, on suur osa kalastajaid oma piiritagused püügiretked ära jätnud. Sel suvel aga leevendas olukorda vaktsineerimine ning kalamehed, kel süstid käes, pääsesid jälle polaarjoone-tagustele vetele lustima.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
2
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Kalakohad
Seadus
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele