Kalameeste seas kogub järjest enam kogub populaarsust meriahvenate püük Põhja-Norra vetes. Iseenesest ei ole selles midagi keerulist, aga on mõned nipid, mida peaks kõrva taha panema. Kui teha asju õigesti ja kalaparv üles leida, ei ole kuigi keeruline paari tunniga oma suur must kast neid punaseid punnsilmseid kalu täis püüda. Kogenud ookeanipüüdja Marko Maisa kirjutab, kuidas ja millega seda teha.
Meriahvenapüük Põhja-Norras on parim, mida ookean kalaturistile saab pakkuda

Seotud lood

Lood
  • 03.09.25, 07:15
Kui kalastad Põhja-Norra fjordidel, seo otsa pipardega rakendus
See on rakendus, millega püüavad Põhja-Norras nii kohalikud kalamehed kui kaugemalt tulnud turistid. Pipardega rakendus võimaldab tabada peaaegu kõiki sealsetes vetes harrastajatele huvipakkuvaid kalaliike.
Lood
  • 24.08.25, 15:15
Aastaring Põhja-Norra merel
Kohustuslik lugemine igaühele, kes Põhja-Norra kalale plaanib minna
Igal aastal sõidab aina enam kalastajaid Põhja-Norrasse, et nautida ookeanipüüki ja saada osa sealsetest rikkalikest kalavarudest. Ehkki kala on Norra vetes tõepoolest palju, eeldab korraliku tulemuse tegemine ka sealses „kalasupis“ eelteadmisi nii püügivarustuse kui mere ning selles toimuvate protsesside osas. Alljärgnev tekst põhineb dr Ole-Petter Pederseni ettekandel Norra kalapüügihuviliste kokkutulekul Raplamaal oktoobris 2011 ning räägib sellest, mis toimub Põhja-Norra ookeanil erinevatel aastaaegadel kalamehele olulises võtmes. Lühidalt leiavad käsitlemist ka muud teemaga haakuvad huvipakkuvad momendid.
Lood
  • 15.04.25, 15:00
Trollingust Põhja-Norras, rõhuga paltusepüügil
Loe, kuidas saada Põhja-Norrast suuri paltuseid
Põhja-Norra rannikul Barentsi mere külmades vetes oli trolling pikka aega suhteliselt vähelevinud kalastusviis, ent viimase paarikümne aastaga on selle populaarsus hüppeliselt kasvanud ning saagid suurenenud. Kõige ihaldatum püügiobjekt on mõistagi paltus.
Lood
  • 30.11.21, 10:49
Norra kalaretk: limiidid täis ja tuju hea
Covid-19 on viimasel paaril aastal teinud kalameeste reisiplaanidesse hulga korrektuure. Kuna reisimine on riskantne või riikide suletuse tõttu üldse võimatu, on suur osa kalastajaid oma piiritagused püügiretked ära jätnud. Sel suvel aga leevendas olukorda vaktsineerimine ning kalamehed, kel süstid käes, pääsesid jälle polaarjoone-tagustele vetele lustima.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele