Esimesed tuulehaugid on kohal! Kui saak on hea ja kala rohkem käes, proovi suitsukalasalatit
Hiiumaal on esimesed tuulehaugid juba kohal ja kohe-kohe hakkavad seda kala saama ka harrastajad. Tippajal võivad saagid olla nii head, et kõigi isu saab täis söödud ja viimane ots kipub kätte jääma. Et mitte lasta väärt kraamil halvaks minna, võib nendest viimastest kaladest, mis tavaliselt külmkapis juba ka kuivama kipuvad, teha maitsvat salatit.
Kui peaks juhtuma selline asi, et kala on tõepoolest palju käes ja suitsutatud tuulehaugi ei jaksa enam keegi süüa, siis on tark need viimased kalad näiteks salatis ära kasutada. Seekord valmistamegi umbes niisuguse sünnipäevalaua salati nagu vanasti, kuid jätame keeduvorsti mängust välja.
Seotud lood
Tuulehaug on omamoodi kala, mis eeldab omamoodi püügivõtteid
Tuulehaug on Eesti vetes üks omapärane nähtus. Erinevatel aegadel on Eestit seksi pärast külastanud nii Soome viinaninad kui Briti poissmehed, aga Atlandi tuulehaug ehk harilik tuulehaug (lad Belone belone) on samadel eesmärkidel meie rannikumerd väisanud juba tuhandeid aastaid.
Tuulehaug on sel aastal juba varakult suursaarte vetesse jõudnud ja seetõttu on paslik vaadata, mida selle maitsva kalaga peale praadimise ja suitsutamise veel teha annab.
Kevadel tahaks rammusatelt ja toitvatelt talvistelt roogadelt millelegi kergemale ümber lülituda. Siin on sulle üks õlimalt maitsev kreem, mida annab määrida võileivale või kasutada muude suupistete valmistamisel.
Tavaliselt oleme harjunud Aasia restoranis sööma meekastmes krõbekana; seekord pistame sinna aga hoopis räimed. Selle roa valmistamise võib osutuda ootamatult keeruliseks, kuna kodused kipuvad krõbedaid räimi meekastme valmistamise ajal nahka pistma!
Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.
Enimloetud
Viimased lood
Ülipõhjalik kogemuslugu neile, kes esimesi kordi Norra minemas või ookeanipüügi teemas end kindlalt ei tunne
Kalakohad
Ülipõhjalik kogemuslugu neile, kes esimesi kordi Norra minemas või ookeanipüügi teemas end kindlalt ei tunne
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele