21.05.25, 14:45

Kevadine tuulehaugipüük on tulemuslik tuulise ilmaga

Tuulehaug on Eesti vetes üks omapärane nähtus. Erinevatel aegadel on Eestit seksi pärast külastanud nii Soome viinaninad kui Briti poissmehed, aga Atlandi tuulehaug ehk harilik tuulehaug (lad Belone belone) on samadel eesmärkidel meie rannikumerd väisanud juba tuhandeid aastaid.

Hanno KaskKalastaja asutaja, kaasautor

Kevadine tuulehaugipüük on tulemuslik tuulise ilmaga

Foto: Raimo Kummer

Tuulehaugi rändeteed koelmutele on aastatuhandete jooksul kindlaks kujunenud ning neist niisama lihtsalt ei loobuta. Läänemere suurimad tuulehaugikoelmud asuvad Poola rannikul. Eesti rannikuvetes paiknevad tuulehaugi tähtsamad kudealad Hiiumaa rannikul Mardihansu ja Luidja lahtedes ning Saaremaa Liivi lahe poolsetes vetes, valdavalt Suures katlas. Lisaks koeb tuulehaug ka taimestikurikkas Väinameres ja Pärnu lahes. Soome lahes leidub üksikuid suuremaid koelmuid kuni Kurkse laheni. Tuulekala kudemine toimub reeglina 10–14-kraadises vees, seega tavaliselt mai lõpus ja/või juuni alguses.

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Lood

22.05.24, 22:07

Hambanööriga rakendus tuulehaugile

Tuulehaugipüügil kasutatakse reeglina lisaks tavapärasele landikonksule veel ka täiendavat trossi või tamiilijupi otsa seotud kolmikut, mis aitab suurendada kättesaadavate kalade arvu. Kui aga näpuga seaduses järge ajada, on selline lahendus rangelt võttes ebaseaduslik (või asub vähemalt n-ö hallis alas), sest kala jääb enamikel juhtudel otsa ikkagi väljastpoolt. Kalastajalt on küsitud, kas tuulehaugi siis tõesti kuidagi muudmoodi kätte saada ei ole võimalik.

Lood

30.04.25, 07:46

Parimad landid meie rannikumeres haugi püüdmiseks

10 hea käega haugikütti kirjeldavad oma kolme lemmikut

Kalastaja esitas kümnele kõva haugipüüdja kuulsusega kalamehele ühe küsimuse: „Kui sa tohiksid rannikumeres haugi püüdmiseks kaasa võtta ainult kolm lanti, siis millised sa kaasa haaraksid ja miks?“ Loe siit, mida me teada saime.

Lood

05.03.25, 07:00

Meriforellipüük paadist: mine sinna, kuhu kahlates ei pääse

Suur kevad on kohe käes ja sellega koos saabub ka aasta oodatuim aeg meriforelliküttidele. Kohe, kui veed veidigi soojemaks lähevad, leiab iga merre ulatuva nuki otsast kalamehe või kaks, kes üritavad meie vete ühe ihaldatuma kalaga kontakti saada. Tihti on mereäär õigetes püügikohtades nii tihedalt rahvastatud, et hiljaks jäädes ei olegi kuskile minna. Just sellel – aga ka mitmetel teistel põhjustel – eelistan mina juba aastaid meriforelli püüda paadist.