Eestikeelne kalandussõnavara sünnib ihtüoloogilise terminoloogia komisjonis
Kas teate, kust tulevad eestikeelsed kalanimed? Kuhu pöörduda, kui olete näiteks ettevõtja ning otsustate hakata Eestis müüma kalu, millel ametlikku eestikeelset nime veel polegi? Soovite kasutusele võtta mõne uue, eesti keeles seni nimetamata püügivahendi? Või kui võrku jääb tundmatu kala, kelle määramisega te hätta jääte? Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi juures tegutseb ihtüoloogilise terminoloogia komisjon, mis just niisuguste küsimustega igapäevaselt tegelebki. Kalastaja ajas juttu komisjoni kuuluvate teadlaste Lauri Saksa ja Aare Verliiniga.
Millal kaladele eestikeelsete nimede panemine teaduslikel alustel üldse alguse sai?
Seotud lood
Käesoleva aasta kalaks on kuulutatud angerjas, mistõttu tasub heita pilk ka selle tänaseks isegi rahvusvahelisel tasandil looduslikult nii harvaks jäänud kala ajaloolisele levikule Eesti sisevetes sel ajal, kui ta esines väga paljudes veekogudes.
Paar pilguheitu August Möldri suurtele lõhedele 1930ndatel aastatel
August Möldri nimi kalameestele ilmselt lähemat tutvustamist ei vaja, teadlikumatele lõheküttidele kerkib kohe silme ette ka foto tema rekordlõhest, mis oli pea sama pikk kui mees ise. Kalle Kroon uuris välja, et kala, mis tollel kuulsaks saanud fotol koos püüdjaga üles on võetud, pole üldsegi see, millena seda hiljem on esitletud ning viga on kandunud läbi aastakümnete.
Kalameeste seas kogub järjest enam kogub populaarsust meriahvenate püük Põhja-Norra vetes. Iseenesest ei ole selles midagi keerulist, aga on mõned nipid, mida peaks kõrva taha panema. Kui teha asju õigesti ja kalaparv üles leida, ei ole kuigi keeruline paari tunniga oma suur must kast neid punaseid punnsilmseid kalu täis püüda. Kogenud ookeanipüüdja Marko Maisa kirjutab, kuidas ja millega seda teha.
Põhja-Norra on koht, kus käies annad kalakuradile alustuseks sõrme, aga lõpuks kaotad terve käe. Ikka hoopis teine püük ja teised kalad kui Eestis! Kuna kevadel olid piirid koroona tõttu kinni ja mitmel kaaslasel jäid ära planeeritud püügid Soomes ja Rootsis, ootasime selle aasta Norra-reisi eriti pikisilmi.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele