Angerjast Eesti sisevetes läbi ajalooprisma

“Tänapäeval on kalapüügist teatud mõttes spordiala saanud. Aga tookord me ei teadnud ega tulnud selle pealegi, et kalapüük võiks sport olla,” meenutas kunstnik Ants Viidalepp. Tema mälestused Kuma raadiole pani aastate eest kirja Tiiu Saarist.

Oma 1939. aasta reisikirjas Ruhnu saarele (avaldatud sama aasta „Rahvalehes“) kirjutab loo autor, noor ajakirjanik Evald Voitk muu hulgas ka suvisest angerjapüügist saarerahva seas. Allpool katkendeid reisikirjast koos mõningate tähelepanekutega.

Parim aeg angerjapüügiks on suvi ning kõige põnevam püügiriist tema tabamiseks on tavaline põhjaõng. Millal angerjapüügiga algust teha ja kust seda kala otsida? Millise varustusega püük kõige paremini sujub? Kuidas tabatud angerjad hoida? Neile ja mitmetele teistele küsimustele me järgnevas loos vastuseid otsimegi. Lugu ilmus 2012. aasta suvises Kalastajas nr 64. Kirjatüki autor Harri Nurk lahkus taevastele kalavetele 3. jaanuaril 2020.

2025. aasta kalaks valitud euroopa angerjas on väga eriline ning keerulise elutsükliga kala. Tema elu põhiaeg möödub Euroopa sisevetes, aga kudema siirdub ta Atlandi ookeani lääneossa Sargasso merre. Angerjast kirjutab Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli kaasprofessor Arvo Tuvikene.

Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.