Kunstnik Ants Viidalepp meenutab noorpõlve kalapüüki: angerjat oli nagu muda!
“Tänapäeval on kalapüügist teatud mõttes spordiala saanud. Aga tookord me ei teadnud ega tulnud selle pealegi, et kalapüük võiks sport olla,” meenutas kunstnik Ants Viidalepp. Tema mälestused Kuma raadiole pani aastate eest kirja Tiiu Saarist.
Seotud lood
Lendõngitsemine on maailmas üks populaarsemaid kalastusviise ning sellega tegeletakse mitte kala kui söögipoolise, vaid esmajoones püüginaudingu saamise eesmärgil. Kust ja kuidas on aga lendõngitsemine alguse saanud? Selle vana ja väärika püügiriista juured ulatuvad 2. sajandi Makedooniasse ning vanaasse Hiinasse ja Jaapanisse.
Rakke külje all asuvas Ao külas Põltsamaa jõe kaldal tegutseb juba aastaid näkiuurimiskeskus ning Eesti esimene kalaspordimuuseum. „Näkiuurimine ja kalapüük on ju üksteist täiendavad tegevused. Või tehakse üht teise varjus,“ ütles Kalastajale kogu ettevõtmise hing ning keskuse looja Kaur Salus.
Kalle Kroon meenutab oma õpetajat ja kalastuskaaslast forellivetel Robert Allperet.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
3
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele