Lendõnge ajalugu, I osa: vanast Makedooniast tänapäevase püügiriistani
Lendõngitsemine on maailmas üks populaarsemaid kalastusviise ning sellega tegeletakse mitte kala kui söögipoolise, vaid esmajoones püüginaudingu saamise eesmärgil. Kust ja kuidas on aga lendõngitsemine alguse saanud? Selle vana ja väärika püügiriista juured ulatuvad 2. sajandi Makedooniasse ning vanaasse Hiinasse ja Jaapanisse.
Seotud lood
Talv on parim aeg lendõngeputukate sidumiseks, eriti aga sellega alustamiseks. Kuna kaubanduses pakutav materjalide hulk on täiesti hoomamatu, on järgnev lugu mõeldud eelkõige neile, kes alles plaanivad putukaid siduma hakata või teevad selles esimesi samme.
Mida silmas pidada, et lendõng ja selle nöör üksteisega hästi läbi saaks ning kalamees püüki naudiks?
Oliver Edwardsi kohta on öeldud, et tegemist oli uuema aja ühe osavama ja mõjukama lendõngemehega.
Kui püüda hinnata iga kalamehe jälge kalastusmaastikul, on Madis Messimas jätnud selle vaieldamatult oma erakordsete käsitööoskustega ning algusest lõpuni oma kätega valmis tehtud lendõngevarustusega.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
Viimased lood
Ööussist silmutükini: kümme toimivat sööta sügiseseks lutsupüügiks
Kalakohad
Ööussist silmutükini: kümme toimivat sööta sügiseseks lutsupüügiks
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele