Meenutusi kunagisest angerjapüügist Ruhnu saarel
Oma 1939. aasta reisikirjas Ruhnu saarele (avaldatud sama aasta „Rahvalehes“) kirjutab loo autor, noor ajakirjanik Evald Voitk muu hulgas ka suvisest angerjapüügist saarerahva seas. Allpool katkendeid reisikirjast koos mõningate tähelepanekutega.
Seotud lood
“Tänapäeval on kalapüügist teatud mõttes spordiala saanud. Aga tookord me ei teadnud ega tulnud selle pealegi, et kalapüük võiks sport olla,” meenutas kunstnik Ants Viidalepp. Tema mälestused Kuma raadiole pani aastate eest kirja Tiiu Saarist.
Põnev lugu sellest, kuidas sõjajärgsel ajal Austraalias haisid püüti
Wilf Pumpa seisis paljajalu kalasadama roigastest ehitatud kail, üks jalg sellele toetumas, teine laisalt õõtsuva Sea Roveri dekil. Ta suu oli muigel, kui ta mind tolmuse kohvriga oma kuuemeetrisesse kalapaati juhatas. See alus sai minu elupaigaks järgnenud püügihooaja kestel.
Kuidas käis elu aastakümneid tagasi Eesti Kalatööstuse kaugpüügilaevadel? Randel Kreitsberg jagab madrusest isa Reinu päevikutest nopitud mäletusi.
Kuidas käis elu aastakümneid tagasi Eesti Kalatööstuse kaugpüügilaevadel? Randel Kreitsberg jätkab madrusest isa Reinu päevikutest nopitud mäletuste jagamist.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
Viimased lood
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Kalakohad
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele