Kuidas käis elu aastakümneid tagasi Eesti Kalatööstuse kaugpüügilaevadel? Randel Kreitsberg jagab madrusest isa Reinu päevikutest nopitud mäletusi.
1944. aastal alguse saanud ja erinevaid nimesid kandnud Eesti Kalatööstus paneb nii mõnedki habemikud meremehed muheledes vanu pildialbumeid lehitsema. Oli ju töö kaugsõidulaevadel mitmes mõttes nagu jackpoti võitmine: palk oli keskmisest mandri-eestlase omast kordi suurem, merekeelena õpiti inglise keelt ning külastati teisel pool raudset eesriiet asuvaid maid ja sadamaid. Samal ajal oldi mitmeid kuid kodust eemal, kitsastes tingimustes, tihtipeale keerulistes sotsiaalsetes oludes, venekeelses keskkonnas, rääkimata raskest füüsilisest tööst ja ohtlikust mere-elust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuidas käis elu aastakümneid tagasi Eesti Kalatööstuse kaugpüügilaevadel? Randel Kreitsberg jagab madrusest isa, Reinu, päevikutest nopitud mäletusi.
Kuidas käis elu aastakümneid tagasi Eesti Kalatööstuse kaugpüügilaevadel? Randel Kreitsberg jätkab madrusest isa Reinu päevikutest nopitud mäletuste jagamist.
„Mille järgi eristatakse pruunkaru grislist?“ küsitakse Alaska vanalt forellikütilt...
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.