Algas siia kuderahu

• Pärnu jões 15. oktoobrist 15. novembrini;

• Ruhnu saare ümbruses 20 m samasügavusjoonest madalamal 25. oktoobrist 1. detsembrini;

• Peipsi järves terve novembrikuu, kusjuures kutselistel kaluritel on sel aastal siiapüük üldse keelatud.

Arvesta, et kui harrastuskalapüügil kasutatakse nakkevõrku, peab püüdmisel järgima kutselistele kaluritele seatud kitsendusi. Näiteks 10. oktoobrist 30. novembrini kehtiv kalapüügikeeld kaitseb meres siia kudepaiku Saaremaa Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahes ning Vormsi Sviby lahe ja Hobulaiu vahel. Keskkonnaportaalis leheküljel „Andmed ja kaart“ on need alad näha, kui teha kalanduse kihil linnuke kalapüügi keelualade juurde.

Samal ajavahemikul kehtib Hiiumaa ja Saarnaki laiu vahel, Pakri lahes ja Väikse väina veealal võrgusilma suuruse nõue, mis eeldatavasti siigu väljapüügist säästab. Lubatud on kasutada vaid 75 kuni 110 mm silmasuurusega nakkevõrkusid. Täpsed kitsendused on paika pandud kalapüügieeskirjas (§22) ja sellele lisanduvas 2025. aasta ajutiste püügikitsenduste määruses. Piirangute täpsed alad peaks enne kalale minekut üle vaatama.

Muidu mere sügavamates osades elavad siiad kogunevad kudemiseks rannikule lähemale, osad ujuvad koguni jõgedesse. Kudemiseks sobib siiale riimvees kruusane-kivine-liivane põhi ja 5–7-kraadine vesi. Üks siia arvukuse vähenemise põhjusi on eutrofeerumise negatiivne mõju kudepaikadele ja vee kvaliteedile. Sügisel koetud marjast kooruvad vastsed alles poole aasta pärast.

Samal ajal kui kalateadlased siia populatsioone erinevateks vormideks ja liikideks määravad, võib lihtsustatult öelda et meil elab merisiig ja peipsi siig, kes jääajajärgselt Peipsi järve lõksu jäi. Need erinevad omavahel mõnevõrra kehakujult – merisiig on saledam, peipsi siig jässakam, lisaks on neil erinevus lõpuspiide arvus. Merisiiale kehtib alammõõt 35 cm, peipsi siiale aga 40 cm. Peipsi siia kudemispaiku on kõige enam Emajõe suudmes, Meerapalu ja Piirissaare ümbruses.

Teisedki lõhelised, näiteks rääbis, lõhe ja forellid panustavad järglaste saamisse sügiskuudel. Väliselt tunned lõhelised ära selja tagaosas asuva väikese rasvauime järgi. See tunnus aitab siiga eristada sarnasest vimmast!

20. oktoobrist algab kuderahu nii meriforellil kui lõhel. Ka rääbisel on kuderahu, kuid tema püügikeeld kestab pikemalt. Siseveekogudes ei või rääbist püüda 1. augustist 30. juunini, Peipsi järvistus aga 21. augustist 20. juunini (või pärast kaluritele seatud kvoodi täitumist).

Kui märkad rikkumist, anna sellest teada riigiinfo telefonil 1247.

Kuderahu tagab kalavaru – las kala koeb!