Vaata, kuidas on korraldatud meriforelli- ja lõhepüük jõgedes enne kuderahu
Mis on ühist Narva, Jägala, Purtse, Selja, Pirita, Vääna, Loobu ja Pühajõel? Kõik need on ilusad ja kiire vooluga jõed – seda kindlasti. Vähemalt kaks ühisosa on neil aga veel: kõik mainitud jõed sobivad kudemiseks lõhele ja meriforellile ning neid siirdekalu tohib seal ka püüda. Keskkonnaamet tuletab kõigile meelde, et nimetatud jõgedes on 1. septembrist kuni 19. oktoobrini meriforelli- ja lõhepüük lubatud üksnes kalastuskaardi alusel.
Jõest meriforelli või lõhet püüdes arvesta, et:
• püügivahendina tohib kasutada vaid spinningut või lendõnge;
• kalastuskaardi nõue kehtib igas nimetatud jões vaid määratud lõigus. Täpsemat infot iga konkreetse jõe kohta leiab siit;
• püüda tohib valgel ajal, s.t ajavahemikus kella seitsmest hommikul kuni kella seitsmeni õhtul;
• meriforelli alammõõt on 50 cm ja lõhel 60 cm;
• ühe kalastuskaardi alusel tohib püüda kuni kaks lõhelist, näiteks ühe meriforelli ja ühe lõhe või kaks meriforelli või kaks lõhet.
Mainitud jõgedes ei tohi õngpüüniste konksudel teraviku ja sääre vaheline kaugus ületada 12 mm. Sellega on tagatud, et alammõõdust väiksem kala vabastades vähem viga saab, samuti piirab see nii tahtlikku kui tahtmatut kalade tragimist.
Lõheliste püügi kalastuskaart kehtib 24 tundi ja selle tasu on 10 eurot. Pärast püügiaja lõppemist tuleb viie päeva jooksul saagist aru anda, muuhulgas ka siis, kui kala ei saadud. Kõige lihtsam on püügiõigust soetada ja aruannet esitada lehel kalaluba.ee.
Jägala ja Narva jõe võib lõhet ja meriforelli püüda ka pärast 19. oktoobrit; viies ülejäänud jões algab aga 20. oktoobril kuderahu. Kalastuskaardiga püük on taas lubatud alates 1. detsembrist.
Tänavune looduslikult kõrge veeseis soosib siirdekalade kudepaikadesse jõudmist. Hea uudis on seegi, et mitmes varem paisuga tõkestatud jões (nt Pärnu, Vasalemma ja Purtse) on rändetakistuste eemaldamisega lisandunud uusi kudekohti. Lõheliste populatsioonide taastumiseks on paljudes vooluveekogudes meriforelli- ja lõhepüük praegu keelatud. Lisaks keskkonnakaitseinspektoritele aitavad jõgedes kuderahu tagada Vabatahtliku kalakaitse patrullid.
Harrastuspüüdjad, kes soovivad lõhet ja meriforelli püüda meres, peavad arvestama jõesuudmete piirangualadega. Lisaks on Väinamerel ja Liivi lahel püüdes lubatud kaasa võtta ainult üks rasvauimeta lõhe. Rasvauimede äralõikamist kasutatakse ettekasvatatud ja asustatud lõhede eristamiseks looduslikest ehk metsikutest kaladest. See piirang toetab kohalike lõhede püsimist ja väärtuslike geenide edasikandumist.
Kui märkad rikkumist, anna sellest teada riigiinfo telefonil 1247!
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele