Hädas Eesti rekordlõhe pildiga
August Möldri nimi kalameestele ilmselt lähemat tutvustamist ei vaja, teadlikumatele lõheküttidele kerkib kohe silme ette ka foto tema rekordlõhest, mis oli pea sama pikk kui mees ise. Kalle Kroon uuris välja, et kala, mis tollel kuulsaks saanud fotol koos püüdjaga üles on võetud, pole üldsegi see, millena seda hiljem on esitletud ning viga on kandunud läbi aastakümnete.
Millegipärast on nii, et kõige ümber, mis on kõige suurem, parem, ilusam, erakordsem jne, on ka kõige rohkem kahtlusi, segadusi ja vassimist. Suurtest kaladest rääkimata! Küllap on meie kalandus- ja kalaspordikirjandusega lähemalt tuttavad nii advokaat August Möldri nimi kui ka see, et ta oli Eesti eelmise sajandi kuulsamaid lõhekütte, ühtlasi üks esimesi sõjajärgse aja kalasporditegevuse taastajaid. Tuntud peaks olema ka tema lugu Eesti rekordiliselt suure, 37,75 kg raskuse lõhe püügist enne sõda Keila-Joalt.
Seotud lood
Põltsamaa lähedal sündinud advokaat August Möldrit (1889–1974) on peetud läbi aegade edukaimaks Eesti lõhekütiks, kes on pälvinud kalameeste hulgas ka „lõhekuninga“ austava tiitli.
Metallitööstur Karl Graudin (sünd 1881, surmaaeg teadmata) oli 1930ndatel aastatel advokaat August Möldri kõrval teine tuntum lõhepüüdja Tallinnas.
Jägala jõe potentsiaal lõhejõena on väga suur ning kalateadlaste pakutud merre laskuvate noorlõhede suurusjärk koelmu- ja elupaikade taastamisel Jägala jões on ajalooliselt õigustatud. Seisukoht, et keskkonnahuvid ei kaalu Linnamäe paisu puhul üles majanduslikke ja sotsiaalseid huvisid, ei ole adekvaatne, leiab Kalle Kroon.
Karl Ehrmann ja tema „Õngelatiga mööda Võrumaad“
Raamatu „Õngelatiga mööda Võrumaad. Kalakirjad ja miniatüürid“ (trükitud Võrus, Noor-Eesti kirjastuse pealadu 1935) ainestiku kogus autor, Tartus sündinud Karl Ehrmann (1905–1975, alates 1937 Eerme) oma kalapüügiaastate seikadest. Heidame pilgu ühele värvikamale 1930ndatel aastatel ilmunud kalastusraamatule.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
6
Teaduslik pilguheit landivärvide maailma ja sellesse, kuidas erinevad kalad neid värve näevad
Viimased lood
Kuidas maitseb kormoran? Kuue inimese kogemused kormorani toiduks valmistamisel
Kalakohad
Pikk ja põhjalik kogemuslugu, kasulik lugemine ka spinningumehele!
Seadus
Pärnu lahel on sel aastal keelatud trollimine ja õngejadaga püük
Keskkond
Tagasi Kalastaja esilehele