Ajaloolisest lõhepüügist Jägala jõe suudmealal ja Linnamäe paisust

Käesolevat artiklit ajendas mind kirjutama detsembri keskel rahvusringhäälingu portaalis ilmunud Kalle Vellevoogi artikkel Linnamäe paisu kaitseks (vt err.ee, 16.12.2021, „Kalle Vellevoog: Linnamäe paisul näeme, kuidas mälestistega ei tohi käituda“), kus oli välja toodud hulk argumente, miks Linnamäe paisu lõhede elupaikade taastamise nimel lõhkuda ei tohiks. Vaatleks alljärgnevalt mõningaid neist lähemalt.

Purtse jõe valgalal jääkreostuse likvideerimise projektiga rajati kalastiku elutingimuste parandamiseks 45 kudepadjandit kogupikkusega 3,6 kilomeetrit. Ehkki tegu on peamiselt forellipiirkonna jõgedega, sobib korrastatud elukeskkond ka jõesilmule, haugile, lutsule ning veel mitmele kalaliigile.

RMK Põlula kalakasvatustalitus asustas Eesti kalavarude täiendamiseks veekogudesse tänavu sügisel üle 210 000 lõhe, siia ja tuura noorkala.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.