Eesti veekogud said sügisel tublisti kalalisa
RMK Põlula kalakasvatustalitus asustas Eesti kalavarude täiendamiseks veekogudesse tänavu sügisel üle 210 000 lõhe, siia ja tuura noorkala.
Suurim kogus, 124 200 ühesuvist lõhet viidi Pärnu jõkke, kus nad jaotati kärestikele 14 asukohas Türi ja Sindi vahel. Väiksemate kogustega täiendati Valgejõe lõheasurkonda (26 500 ühesuvist) ja Purtse jõge (11 400 ühesuvist lõhet). Need 4–10 grammised kalakesed jäävad jõkke elama veel pooleks kuni poolteiseks aastaks. „Seejärel siirduvad lõhed merre toitumisrändele ning kes ellu jäävad, naasevad 2–4 aasta pärast suguküpsena ja keskmiselt viie kilogrammi raskusena jõkke kudema,“ selgitas RMK kalakasvatustalituse nõunik Ene Saadre.
Seotud lood
2023. aasta sügisel asustas RMK kalakasvatustalitus Eesti veekogudesse 259 673 lõhe, tuura ja siia noorkala.
28. juunil andis keskkonnaminister Tõnis Mölder Põlula kalakasvatuskeskuses üle tänukirjad Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtlike kalakaitsjate pikaajalisele juhile Jüri Nurgale ning välijuhtidele nende panuse eest Eesti kalavarude kaitsel.
21. oktoobril asustati Narva jõkke 250 noort tuura, et aidata kaasa Läänemere tuurapopulatsiooni taastamisele. See tähistab septembris alanud ja viis aastat kestva LIFE programmi projekti „Läänemere tuura asurkonna taastamine Eesti vetes“ algust. Projekti jooksul on plaanis asustada Narva ja Pärnu jõkke kokku 500 000 tuura noorkala.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
4
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele