Kalaradar, 19. nädal: haugipüügi võimsad avalöögid, esimesed trollingulõhed, meriforelli tipphooaeg, Emajõe latikauputus, viimased vimmad

26. aprillil möödus 40 aastat Tšernobõli tuumakatastroofist. Radioaktiivse kiirguse mõjudest elusloodusele on liikvel igasuguseid lugusid ja legende, muuhulgas räägitakse hullusti muteerunud ja uskumatult suureks kasvanud kaladest (nt sägadest), kes elavad Tšernobõli elektrijaama jahutamiseks kasutatud ning õnnetuse käigus hullusti saastunud vees. Kui palju sellistel juttudel tõepõhja all on? Kui palju radioaktiivne kiirgus üldse kalu mõjutab ja millised need mõjud on?

Turb on kala, mis annab konksu otsa jäädes unustamatu etenduse. Meie jõgedes on teda palju ning ta on erakordselt tugev võitleja. Selles artiklis uurime spetsialistidelt, milliste lantidega ja kuidas turba püüda.

Meriforellipüüki peetakse sageli kalastusmaailma üheks keerulisemaks. Kala ei seisa paigal, meri muutub iga päev ja edu ei sõltu ainult õigest landist või heast õnnest. Mõni püüdja käib kümneid kordi enne esimest hõbedast kala, teine leiab süsteemi, mis hakkab tööle.

Nagu paljud uuenduslikud lähenemised, nii on ka kajakimaailm eestlaste ees oma võimalusi alles avamas. Kui kajakiretked Väinamere laidudele on saanud igapäevasteks tegevusteks ning paljudel seiklusliku hingega eestlastel on kajak garaažiseina ääres isegi olemas, siis kärestikusüstamine ja koselaskumine, kajakisõit purjega, päikesevarjuga, lisatugedega, sit-on-top kajakid, jaht, linnuvaatlus ning kalapüük kajakist on veel populaarsust võitmas. Üks ühine nimetaja kõigil eelnenutel siiski on: seda kõike on võimalik meil siin Eestis teha. Seda viimast – kalapüüki kajakist – ma järgnevalt tutvustangi.

Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.