Kalapüük kajakist: kas ekstremistide pärusmaa või täitsa igapäevane värk?
Nagu paljud uuenduslikud lähenemised, nii on ka kajakimaailm eestlaste ees oma võimalusi alles avamas. Kui kajakiretked Väinamere laidudele on saanud igapäevasteks tegevusteks ning paljudel seiklusliku hingega eestlastel on kajak garaažiseina ääres isegi olemas, siis kärestikusüstamine ja koselaskumine, kajakisõit purjega, päikesevarjuga, lisatugedega, sit-on-top kajakid, jaht, linnuvaatlus ning kalapüük kajakist on veel populaarsust võitmas. Üks ühine nimetaja kõigil eelnenutel siiski on: seda kõike on võimalik meil siin Eestis teha. Seda viimast – kalapüüki kajakist – ma järgnevalt tutvustangi.
Loe AI kokkuvõtet
Milleks üldse kajak?
Seotud lood
Kevadel hakkavad kalameeste mõtted liikuma vee peale pääsemise suunas. Kui plaanid endale kalastuskajaki soetamist, loe kindlasti läbi alljärgnev lugu.
Belly boat ehk tagumikurõngas pakub võimalust kalastada veekogudel, kus ei ole võimalik kaldalt normaalselt püüda ja kuhu muude alustega ei pääse. Samuti võib see olla lihtsalt meeldivaks vahelduseks ning võimaldab kalapüügile läheneda uue ja pisut teistsuguse nurga alt.
Külmkuivatatud spets-matkatoidud maksavad matkapoodides 7–15 eurot ports ja selline hind võtab kukalt kratsima ka kõige kirglikuma vanderselli.
Üheks mõnusaks ajaveetmise viisiks on kalapüük veematka ajal. Kevadine kõrge vesi loob suurepärased võimalused kärestikuliste jõgedega tutvumiseks, suvel ootavad suuremad jõed, järved ja merelahed. Seiklus kajakiga ei ole midagi nii ekstreemset ega kontimurdvat, et seda ei võiks koos lastega ette võtta. Alljärgnevalt mõned kogemused ja näpunäited, kuidas seda kõigi jaoks meeldivalt teha.
Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele