Lugeja küsib: kas Tšernobõli veekogudes elavad pärast katastroofi tõesti hiiglaslikud mutantkalad?
26. aprillil möödus 40 aastat Tšernobõli tuumakatastroofist. Radioaktiivse kiirguse mõjudest elusloodusele on liikvel igasuguseid lugusid ja legende, muuhulgas räägitakse hullusti muteerunud ja uskumatult suureks kasvanud kaladest (nt sägadest), kes elavad Tšernobõli elektrijaama jahutamiseks kasutatud ning õnnetuse käigus hullusti saastunud vees. Kui palju sellistel juttudel tõepõhja all on? Kui palju radioaktiivne kiirgus üldse kalu mõjutab ja millised need mõjud on?
Seotud lood
Lugeja küsimusele vastab Eesti Spinninguspordi Liidu juht Ivo Sööt.
Lugeja küsimusele vastab Transpordiameti väikelaevade üksuse juhataja Rait Prits.
Lugeja küsimusele vastab Eesti Maaülikooli vähiuurija Margo Hurt.
Lugeja küsimusele vastab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Anna oma hääl ja saad kingituseks Kalastaja tellimuse!
Anna oma hääl ja saad kingituseks Kalastaja tellimuse!
Kalakohad
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele