Meriforellipüüki peetakse sageli kalastusmaailma üheks keerulisemaks. Kala ei seisa paigal, meri muutub iga päev ja edu ei sõltu ainult õigest landist või heast õnnest. Mõni püüdja käib kümneid kordi enne esimest hõbedast kala, teine leiab süsteemi, mis hakkab tööle.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • mis on Timo Tintse suurimad õppetunnid meriforellipüügi vallas;
  • kuidas mõjutab tuule suund ja merevee tase kalapüügiplaanide tegemist;
Kalagiid Timo Tintse (paremal) ja Kalastaja Kalaradari podcasti saatejuht Rain Erala Kalastaja stuudios.

Seotud lood

Lood
  • 13.04.26, 07:00
Meriforellipüüdjate helgem tulevik: lähiaastatel võib punase arvukus rannikumeres suureneda
Mullune väga hea kudemisperiood võib tähendada seda, et meriforell, rannikumeres kalastajate üks ihaldatumaid saake, võib oma arvukust kasvatada.
Lood
  • 25.04.26, 07:00
Kui üks mees hakkab iga viskega kala võtma
Kahekordse maailmameistri Raigo Padari vimmapüügi nipid
Kahekordsel spinningupüügi maailmameistril ja Eesti spinningupüügi koondise kaptenil Raigo Padaril on üks salaoskus. Ta on üliosav ning originaalse püügistiiliga vimma- ja särjepüüdja. Selles artiklis on kokku võetud ligi tunniajane raadiointervjuu, kus Padar tutvustab Kalastaja podcastide saatejuhile Rain Eralale oma vimmapüügi põhimõtteid.
Lood
  • 26.04.26, 14:00
Kalastaja Kalaradar nr 2: meriforellijaht
Mõni püüdja käib kümneid kordi, enne kui esimese hõbekala kätte saab. Teine avastab enda jaoks süsteemi, mis hakkab tööle. Üks meie tuntumaid meriforellipüüdjaid Timo Tintse usub, et edu sünnib tähelepanekutest, aktiivsest liikumisest ja oskusest merd lugeda. Kalaradari podcastis räägib ta oma teekonnast, vigadest ja õppetundidest.
Lood
  • 16.04.26, 06:45
Maitsev suitsulatikas algab suitsuahjust ja selle hingeelu tundmisest
Tartlane Tõnu Lehtsaar on mees, kelle suitsutatud latikad on nii maitsvad, et viivad keele alla. Kalastaja palus tal oma kogemusi lugejatega jagada.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele