Maitsev suitsulatikas algab suitsuahjust ja selle hingeelu tundmisest
Tartlane Tõnu Lehtsaar on mees, kelle suitsutatud latikad on nii maitsvad, et viivad keele alla. Kalastaja palus tal oma kogemusi lugejatega jagada.
Kevadine latikapüügi hooaeg Emajõel kestab maikuu lõpuni. Minu arvates on igal kalal oma parim valmistamise viis. Tee latikat, kuidas tahad, kuid kõige parem on see ikkagi suitsutatult. Siinkohal jagan lihtsalt oma kogemust latikate suitsutamisest. See ei tähenda, et just nõnda peab suitsutama või et kuidagi teisti ei saa. Igal suitsutajal on oma võtted ja käekiri.
Seotud lood
Kevadeti ja sügiseti võib Emajõe ääres kohata kalamehi, kes püüavad rakendusega, mida kutsutakse punniõngeks. Tegelikult ei ole tegu millegi muu kui tavalise põhjaõnge e tonkaga, millele on lisatud libisev kork ehk punn. Kuid siin on nüansse, mis peavad paigas olema, et püüki oleks võimalik nautida.
Suur-Emajõel kalastades võib kohata üht isevärki püügiriista, mis mujal Eestis kuigi levinud ei ole. See ühendab endas klassikalise tonka ja ujukõnge – tulemuseks on ujukiga tonka, millel on tavalise põhjaõnge ees mitmeid eeliseid. Alljärgnevas loos vaatlemegi, mida kõnealune hübriid endast kujutab ja millal seda kasutatakse.
Loovus on isikuomadus, mis avaldub ka kala püüdmisel nii uute püügiviiside õppimisel kui ka toimivate püügiviiside arendamisel ja täiustamisel, kirjutab Tõnu Lehtsaar.
Iga kalamees teab latikat, kuid vähesed tunnevad teda päriselt. Kus ta koeb, mida sööb ja miks mõnes veekogus kasvab hiiglaseks, teises aga jääb kiduraks? Vastused peituvad tema elutsüklis ja keskkonnas. Kalamehel on oluline teada, et sageli otsustab saagi mitte kasutatav sööt ja varustus, vaid hoopis see, kui hästi püüdja tunneb kala harjumusi.
Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.
Enimloetud
2
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
3
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Hooajaväline reis Froyale ja Hitrale, 23.–30. märts 2026
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Hooajaväline reis Froyale ja Hitrale, 23.–30. märts 2026
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele