Maitsev suitsulatikas algab suitsuahjust ja selle hingeelu tundmisest

Kevadeti ja sügiseti võib Emajõe ääres kohata kalamehi, kes püüavad rakendusega, mida kutsutakse punniõngeks. Tegelikult ei ole tegu millegi muu kui tavalise põhjaõnge e tonkaga, millele on lisatud libisev kork ehk punn. Kuid siin on nüansse, mis peavad paigas olema, et püüki oleks võimalik nautida.

Suur-Emajõel kalastades võib kohata üht isevärki püügiriista, mis mujal Eestis kuigi levinud ei ole. See ühendab endas klassikalise tonka ja ujukõnge – tulemuseks on ujukiga tonka, millel on tavalise põhjaõnge ees mitmeid eeliseid. Alljärgnevas loos vaatlemegi, mida kõnealune hübriid endast kujutab ja millal seda kasutatakse.

Loovus on isikuomadus, mis avaldub ka kala püüdmisel nii uute püügiviiside õppimisel kui ka toimivate püügiviiside arendamisel ja täiustamisel, kirjutab Tõnu Lehtsaar.

Iga kalamees teab latikat, kuid vähesed tunnevad teda päriselt. Kus ta koeb, mida sööb ja miks mõnes veekogus kasvab hiiglaseks, teises aga jääb kiduraks? Vastused peituvad tema elutsüklis ja keskkonnas. Kalamehel on oluline teada, et sageli otsustab saagi mitte kasutatav sööt ja varustus, vaid hoopis see, kui hästi püüdja tunneb kala harjumusi.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.