Kui taanlane Mads Grosell võttis nullindate keskpaigas eeskujuks Jaapani swimbait’id, tahtis ta luua taskukohase landi Skandinaavia haugipüüdjale. Päris kalade järgi kujundatud neljaosalisest 4Playst kasvas mitme erineva mängu ja ujuvusega landiperekond. Kuidas see sündis ja miks toodi algupärased mudelid ligi kaks aastakümmet hiljem Classicu nime all tagasi?
Legendaarseid lante: Savage Geari 4Play, neljaosaline haugiklassik

Seotud lood

Lood
  • 15.10.26, 14:30
Legendaarseid lante: tilluke Serebristaja tõi nii haugi, ahvenat kui forelli
Serebristaja lugu tuleb ajast, mil kalastusvarustuse valik oli tänapäevaga võrreldes rohkem kui kasin ning hea landi väärtust mõõdeti väga lihtsa mõõdupuuga: kas ta tõi kala või mitte. Selle järgi oli Serebristaja üks väga hea lant – paljude kalameeste hinnangul üks parimaid, mis kunagises Nõukogude Liidus üldse toodeti.
Lood
  • 06.10.26, 14:45
Legendaarseid lante: Abu Sonette pidi kalu meelitama heliaukudega
Abu Sonette’i iseloomulikuks tunnuseks on labas olevad kuus ava, nn heliventiili, millele ehitati 1950. aastate lõpus üles landi põhiline turundussõnum. Nimelt pidi see pöörlev lant tänu neile aukudele andma vee all erilist heli ning selle abil kalad paremini võtma panema. Kas Sonette püüdis kala tänu neile heliaukudele või hoolimata nendest, on tänaseni vaidluste koht.
Lood
  • 04.10.26, 07:45
Legendaarseid lante: Abu Salarit tunnevad Eesti forellikütid hästi
Abu Salar kuulub Rootsi landiklassikute vanemasse põlvkonda – esimene mudel pärineb 1940. aastate keskpaigast ning eri versioonides püsis Salar Abu valikus veel sajandi lõpulgi. Seda lihtsa kujuga lusiklanti toodeti aja jooksul vähemalt viies eri kaalus, alates kergest, 4-grammisest mudelist kuni 40-grammiseni välja. Eriti hinnatud oli Salar lõhe- ja forellipüüdjate seas. Poole sajandi pikkune eluiga näitab, et selle lihtsa landi juures oli midagi väga õigesti tehtud.
Lood
  • 24.09.26, 07:30
Legendaarseid lante: Bete Jämtland – parimaid merika- ja haugilante tänase päevani
Bete Jämtland on lant, mille nime peale enamik tänaseid kalastajaid nõutult õlgu kehitab. Kui aga lisada, et tegemist on selle landiga, mille pealt kunagine nõukogude pajulehekujuline haugimurdja Tšudesnaja maha viksiti, ilmub vähemasti vanemate kalameeste nägudele äratundmine – ah see, no muidugi tean!
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele