Latikas rändab kevadel Peipsist Võrtsjärve vähem kui nädalaga

Suur-Emajõel kalastades võib kohata üht isevärki püügiriista, mis mujal Eestis kuigi levinud ei ole. See ühendab endas klassikalise tonka ja ujukõnge – tulemuseks on ujukiga tonka, millel on tavalise põhjaõnge ees mitmeid eeliseid. Alljärgnevas loos vaatlemegi, mida kõnealune hübriid endast kujutab ja millal seda kasutatakse.

Kõik fiiderdajad, kes on käinud kevadel Emajõel latikat püüdmas, on vaevanud pead ühe ja sama küsimusega – kuidas leida kõige parem peibutussööt?

Erinevate söödakorvide hulk rikkalikuma valikuga kalastustarvete kauplustes võtab esimese hooga silme eest kirjuks. Mida millistes oludes kasutada? Enamlevinud söödakorvide tüüpide seas aitab orienteeruda Eesti parimate fiiderdajate hulka kuuluv Riivo Müür.

Kevadeti ja sügiseti võib Emajõe ääres kohata kalamehi, kes püüavad rakendusega, mida kutsutakse punniõngeks. Tegelikult ei ole tegu millegi muu kui tavalise põhjaõnge e tonkaga, millele on lisatud libisev kork ehk punn. Kuid siin on nüansse, mis peavad paigas olema, et püüki oleks võimalik nautida.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.