Kahekordne MM-kuld Andrus Käpp: kui kala ei võta, tuleb teada, kuhu edasi minna
Kalastaja Kalaradari podcasti saatejuht Rain Erala ja Andrus Käpp püüavad mitu korda aastas samadel Soome vetel, kuid päeva lõpuks saab Käpp tihti kordades rohkem kala. Erala kasutas võimalust ja uuris kahekordselt meeskondlikult spinningupüügi maailmameistrilt, kuidas täpselt too oma püügipäevi korraldab. Käpp kirjeldas Kalastajale detailselt, kuidas ta valib konkreetse päeva oludesse kõige paremini sobivad püügikohad, need seejärel läbi proovib ning vajaduse korral uusi otsima hakkab.
Seotud lood
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Peipsi on nii suur, et esimest korda selle ääretule veeväljale sattudes võib kalamees nõutult küsida: kuidas siit üldse kala üles leida? Kaldal tundub kõik veel loogiline, aga keset järve pole roostikku, jõekääru ega muud silmaga nähtavat vihjet, mis ahvenate kohalolu reedaks. Ometi on kogenud püüdjatel omad märgid, kohad ja nipid – kivivared, triiv, GPS ja kajakaparved. Järve saladused tuleb lihtsalt samm-sammult enda jaoks lahti harutada.
Valmar Evert võib Emajõel enne esimese latika tabamist proovida kümmet või isegi paarikümmet kohta. Ta sõidab, uurib kajaloodi, ankurdab paadi, heidab rakenduse vette ja liigub veerand tunni pärast edasi. Kui õige kalaparv on lõpuks leitud, võib päevalimiit täis tulla mõnekümne minutiga.
Meriforellilantide valmistaja Sven Laanet selgitab, kuidas valida sügisel püügivett ja lanti, miks võib heas kohas kala rahulikult oodata ning milliseid vigu ta ise oma esimese 40 nulliringi jooksul tegi.
Kas fluorocarbonist saab teha trossi, mis peab vastu ka korralikule haugile? Saab küll ja selle valmistamine pole mingi raketiteadus. Õigesti valitud fluorocarbon, korralikud hülsid ja paar lihtsat töövõtet annavad lahenduse, mille tugevuses võib elukala väsitamise ajal alati kindel olla. Millist trossi kasutada suurte haugide ja kohade puhul ja millal piisab hoopis peenemast fluorost? Norman Üpraus kirjeldab samm-sammult, kuidas ta endale trosse valmistab.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
2
Praktilisi nõuandeid ja nippe tujutsevate haugide võtma saamseks
3
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Viimased lood
Võistluspüügi põhimõtete kasutamine harrastuspüügil suurendab saaki
Praktilisi nõuandeid ja nippe tujutsevate haugide võtma saamseks
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Võistluspüügi põhimõtete kasutamine harrastuspüügil suurendab saaki
Praktilisi nõuandeid ja nippe tujutsevate haugide võtma saamseks
Seadus
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele