Emajõe sügisene latikajaht: punniõnge ja kajaloodi efektiivne koostöö

Vaatame, kuidas käib kokku Emajõe punniõnge rakendus ja mismoodi sellega püütakse.

Kevadeti ja sügiseti võib Emajõe ääres kohata kalamehi, kes püüavad rakendusega, mida kutsutakse punniõngeks. Tegelikult ei ole tegu millegi muu kui tavalise põhjaõnge e tonkaga, millele on lisatud libisev kork ehk punn. Kuid siin on nüansse, mis peavad paigas olema, et püüki oleks võimalik nautida.

Fiidriga püük võib võhikule tunduda igav, umbes nagu tonkapüük. Sööt läheb korvi, kärbsetõuk või sõnnikuuss konksule, rakendus vette ja ritv alusele. Eesti fiidrikoondise kapteni Alex Roosti juttu kuulates saab kiiresti selgeks, et sügavamalt pole võimalik eksida.

Suvi Soomaa jõgedel tähendab sageli madalat veetaset, aeglast voolu ja suurt hulka kalamehe peas tekkivaid küsimusi. Kuhu kaob latikas, kui vesi on suviselt soe? Millistes kohtades tasub püüda ja kuidas latikas suvistes oludes käitub? Milliseid kohti tasub Soomaal otsida, millal püügile minna, mida söödaks panna ja kui kaua tasub ühe koha peal kannatada? Selles loos jagan oma tähelepanekuid ja kogemusi Soomaa jõgedelt.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.