Aastaid ühes kohas paigal ning siis on mõne päeva jooksul minek: meres elava angerja kuderänne algab just nii

„Mõnes mõttes said harrastajad petta,“ jääb intervjuust kõlama otsekohene hinnang angerjapüügikeelu kujunemisele. Ehkki algne plaan nägi ette, et rändavat angerjat aitavad kaitsta nii harrastuskalastajad kui kutselised kalurid, said lõpuks sisevetes keeluaja ikkagi vaid harrastajad. Miks kompromiss lagunes ja kas kutseliste jonnimine võib neile veel kalliks maksma minna? Kalastaja küsimustele vastas Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna kalavarude valdkonna juht Herki Tuus.

Paljud meist on angerjaga kokku puutunud, kuid juhuslikult. Keith Paju läheb aga Emajõe äärde spetsiaalselt just angerja pärast.

Oma 1939. aasta reisikirjas Ruhnu saarele (avaldatud sama aasta „Rahvalehes“) kirjutab loo autor, noor ajakirjanik Evald Voitk muu hulgas ka suvisest angerjapüügist saarerahva seas. Allpool katkendeid reisikirjast koos mõningate tähelepanekutega.

Paide mees Mati Vaarma tabas kolmapäeval Pärnu jõe alamjooksult ahvenapüügi käigus jigiga ilusa angerja, kes haaras Keitechi võdikut.

Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.