Pärnu jõest saadi jigiga peaaegu kilone angerjas!

Eesti Maaülikooli Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli kaasprofessor Arvo Tuvikene ütles Kalastajale, et ilmselgelt on tegemist suure ja õnneliku juhusega. „Kuna aga angerja lõhnataju on kaladest üks parimaid, on landi maitsestatus ja lõhnastatus kindlasti üks atraktiivsust suurendavaid tegureid – ju need oma rolli mängisid,“ arvas ta.

Eesti Maaülikooli Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli peaspetsialist Paul Teesalu sõnul on antud juhtumi juures kõige üllatavam see, et angerjas nii külma veega üldse midagi haarata otsustas. „Praegu on veetemperatuur ainult 7–8 kraadi, aga angerjas lõpetab 8 kraadi juures toitumise ära. Samas see, et ta silikoonist kunstkalakest otsustas haarata, mind nii väga ei üllatagi, sest osad angerjad on röövtoidulised. Ega nad ilmselt ära ütle, kui niisugune sööt nina eest läbi lipsab,“ rääkis ta. „Olen kuulnud, et silikoonlantidega on üksikutel juhtudel angerjat saadud ka varem, aga tavaliselt on sellised asjad aset leidnud suvel sooja veega, kui kala on väga aktiivne. Eks üks põhjuseid võibki olla see, et lõhnastatud ja maitsestatud jigi tundus sellele angerjale kuidagi eriliselt atraktiivne, kui tema nina alt läbi ujus ja nii ta seda haaraski. Suur lotovõit igal juhul!“