Kalaradar, 20. nädal: latikapidu, esimesed tuulehaugid, lõhetrolling, merehaug, meri- ja jõeforell, Peipsi ahven

Küsimus pole selles, kas vees ujub kümnekilone kala. Kindlasti on ta seal olemas! Küsimus on hoopis selles, kas sina oled õigel hetkel õiges kohas ja teed õiged otsused. Kolmekordne spinningupüügi maailmameister Ivo Sööt ja suurte haugide püügile spetsialiseerunud Erkki Mäeväli rääkisid Kalastaja Kalaradari podcasti saatejuhile Rain Eralale, kuidas nemad suurt haugi jahivad.

Iga haugipüüdja üks lemmikaegadest on mai algus, mil loodusesse tekib aina enam rohelist värvi, saabunud rändlinnud otsivad laulu saatel paarilisi ning püügikeelu alt vabaneb meie kõige kurjem vetevaht – haug. Olles ise läbi aasta kõige rohkem keskendunud just haugipüügile ja peamiselt Soomaa rahvuspargis, üritangi jagada oma kogemusi, kuidas kudejärgset haugi edukalt jõest tabada.

Vormsi saare ümbrus ja Läänemaa rannikumeri pakub häid võimalusi haugi püügiks kevadest hilissügiseni. Seda just tänu vaheldusrikkale rannajoonele, kus madalad lahesopid ja karitipud vahelduvad, hoides kinni sooja vett ning vajalikku söögipoolist.

Kui Östersundi elanik ja kunagine D.A.M.-i maaletooja Alf Erenius üritas 1950ndate aastate keskpaiku luua lanti, mis lendaks paremini ja kaugemale kui tollased teised pöörlevad, ei osanud ta ilmselt ette näha, et sellest saab üks paremaid ahvenalante sügavas vees püügiks.

Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.