Kevadine haugipüük suurte kummilantidega Soomaa jõgedel
Iga haugipüüdja üks lemmikaegadest on mai algus, mil loodusesse tekib aina enam rohelist värvi, saabunud rändlinnud otsivad laulu saatel paarilisi ning püügikeelu alt vabaneb meie kõige kurjem vetevaht – haug. Olles ise läbi aasta kõige rohkem keskendunud just haugipüügile ja peamiselt Soomaa rahvuspargis, üritangi jagada oma kogemusi, kuidas kudejärgset haugi edukalt jõest tabada.
Loe AI kokkuvõtet
Ettevalmistused ja varustus
Seotud lood
Kuidas lugeda veekogu ja saada kala oludes, kus haug on ettevaatlik
Haugipüük madalas vees esitab püüdjale küllaltki spetsiifilisi nõudmisi, seetõttu peavad paljud kalamehed selliseid paiku keerulisteks ja väheperspektiivseteks. Kogenud spinningumees aga teab, et just siit tulevad sageli hooaja kõige ilusamad saagid. Georg Semenovski jagab selles loos oma teadmisi ja kogemusi, kuidas madalad veed enda kasuks tööle panna.
Twitching on maailmas ülipopulaarne püügistiil ning seda kasutavad võrdse eduga nii harrastajad kui võistluskalastajad. Püügiviis on suunatud erinevate röövkalade tabamisele, olles väga produktiivne erinevates veekogudes ja eri aastaaegadel. Missugust varustust meil tarvis läheb ning kuidas ja kus püük toimub, seda järgnevas loos vaatlemegi.
Ülehomme lõpeb haugipüügi keeluaeg meres, Võrtsjärves ja siseveekogudes ning 6. maist tohib haugi püüda ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves. Seetõttu on paslik heita pilk haugi eluringile ning tema suhetele inimesega.
Suur haug pakub unustamatu püügielamuse, mis jääb meelde aastakümneteks. Kalastaja uuris trofeehauge jahtivatelt kalameestelt, et kuidas neil õnnestub ikka ja jälle hiiglaslikke veehunte tabada.
Miks sõidavad Eesti kalamehed aina enam puhkama Saimaa järvistule?
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
3
Kormoranide pealetung muudab Eesti meresaarte linnustikku
Viimased lood
Miks saavad mõned kalad suguküpseks varem kui teised?
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele