Veteröövel haug püüab kinni haiged, nõrgad ja vigastatud kalad
Ülehomme lõpeb haugipüügi keeluaeg meres, Võrtsjärves ja siseveekogudes ning 6. maist tohib haugi püüda ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves. Seetõttu on paslik heita pilk haugi eluringile ning tema suhetele inimesega.
Haug (lad Esox lucius L.), tuntud veel ka kui havi, aavi, avi, purikas, purik, on Eesti vetes luukalade klassi pärisluuste alamklassi kuuluva lõheliste seltsi hauglaste sugukonna ainsaks esindajaks.
Seotud lood
Kalade mälu ja õppimisvõime kohta liigub mitmeid müüte. Tõsi, konksu otsast pääsenud haug võib pikemalt mõtlemata järgmise heitega uuesti landi otsa jääda. Samas mäletavad lõhilased, aga ka nt latikas suurepäraselt sadade kilomeetrite kaugusel asuvaid kudealasid ja teed nendeni. Kas ühed kalaliigid on targemad kui teised? Kalade õppimisvõimet on akvaariumikatsete käigus piisavalt uuritud ja nii mõndagi ka teada saadud.
Mis on Purkinje efekt? Kuidas paistavad erinevad värvid erinevates valgusoludes? Kas seda saab ka reaalsel kalapüügil kuidagi arvesse võtta?
Sellest artiklist leiad kokkuvõtte meie rannikumere haugipopulatsiooni uurimise tulemustest.
Selleks, et saada suuri ja väga suuri hauge, pole sugugi tarvis otsida salajärvi – asi pole veekogus, vaid püügivahendis. Suur kala tahab suurt lanti, selle viskamiseks aga on vaja spetsvarustust.
Miks sõidavad Eesti kalamehed aina enam puhkama Saimaa järvistule?
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele