Veteröövel haug püüab kinni haiged, nõrgad ja vigastatud kalad

Kalade mälu ja õppimisvõime kohta liigub mitmeid müüte. Tõsi, konksu otsast pääsenud haug võib pikemalt mõtlemata järgmise heitega uuesti landi otsa jääda. Samas mäletavad lõhilased, aga ka nt latikas suurepäraselt sadade kilomeetrite kaugusel asuvaid kudealasid ja teed nendeni. Kas ühed kalaliigid on targemad kui teised? Kalade õppimisvõimet on akvaariumikatsete käigus piisavalt uuritud ja nii mõndagi ka teada saadud.

Mis on Purkinje efekt? Kuidas paistavad erinevad värvid erinevates valgusoludes? Kas seda saab ka reaalsel kalapüügil kuidagi arvesse võtta?

Sellest artiklist leiad kokkuvõtte meie rannikumere haugipopulatsiooni uurimise tulemustest.

Selleks, et saada suuri ja väga suuri hauge, pole sugugi tarvis otsida salajärvi – asi pole veekogus, vaid püügivahendis. Suur kala tahab suurt lanti, selle viskamiseks aga on vaja spetsvarustust.

Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.