Kuu faasid, Purkinje efekt ning landivärvide sobivus ja intensiivsus
Mis on Purkinje efekt? Kuidas paistavad erinevad värvid erinevates valgusoludes? Kas seda saab ka reaalsel kalapüügil kuidagi arvesse võtta?
Meppsis kanti ja kantakse ka praegu suurt hoolt kalamehe oskuste ja teadmiste arendamisel ning ajast aega on välja tuldud mitmesuguste soovitustega. Näiteks koostati ettevõttes tabel seoste kohta Kuu faaside ja kala võtu vahel ning leiti, et koha, haug ja forell võtavad kõige paremini vana kuu ajal, halvemini aga täiskuu ajal. Samas tuletatakse ka meelde, et see ei ole täielik reegel ja lisaks võib mõnikord täiskuu ajal saada erakordseid saake, eriti suure pöörlevaga püüdes.
Seotud lood
Selleks, et saada suuri ja väga suuri hauge, pole sugugi tarvis otsida salajärvi – asi pole veekogus, vaid püügivahendis. Suur kala tahab suurt lanti, selle viskamiseks aga on vaja spetsvarustust.
Sel aastal ilmus meie kalastustarvete kauplustesse müügile isevärki lant, mis ahvenapüüdjate seas kohe väga populaarseks sai. Kalamehed hakkasid neid kutsuma spinmadideks. Millega tegu ja milleks see hea on?
Olenevalt jõest võib hooaja alguses ühel püügipäeval tabada nii jõe- kui meriforelli ja pole mingi ime, kui lanti haarab ka vikerforell. Millega hilistalvel ja kevadel forelli püüdes tuleks arvestada ja millist varustust kasutada, kirjutab kirglik forellikütt Madis Mähar.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
3
Suured siiad, säinad ja latikad panevad sportlased proovile
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Suured siiad, säinad ja latikad panevad sportlased proovile
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Kalakohad
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Mida on tarvis teada, et jääalune unnapüük poleks igav passimine
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele