Sellest artiklist leiad kokkuvõtte meie rannikumere haugipopulatsiooni uurimise tulemustest.
Kuigi haugi võib kohata kõikjal Eesti rannikumeres, asuvad haugirikkaimad piirkonnad Lääne-Eestis. Sealne haug on oluline sissetulekuallikas kutselistele kaluritele ja pakub püügirõõmu paljudele harrastuskalastajatele. Läänemere rohketoitelisus, vooluveekogude õgvendamine, viimase kümnendi klimaatilised muutused ja ülepüük on aga haugi käekäiku oluliselt mõjutanud. Seetõttu on oluline haugi olukorral silma peal hoida ja vajadusel läbi erinevate püügiregulatsioonide ja tegevuste sekkuda – kõike seda ikka selleks, et meie rannikumere haugivaru oleks stabiilselt heas seisus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuidas käib veteröövli käsi Väinameres, veekogus mida võib täie õigusega pidada haugide Mekaks?
Paranenud kudemistingimustest Teorehe järves ja Sauemeres on lisaks haugidele põhjust rõõmu tunda ka Lääne- ja Pärnumaa kalameestel – suurenenud laskuvate haugimaimude hulk lubab tulevikus senisest saagikamaid püügiretki.
2018. ja 2019. aastal läbiviidud ihtüoloogilised, topo-geodeetilised ja ehitusgeoloogilised uuringud näitasid, et Saunja lahe ja Riimi mere ning Saaremõisa lahe koelmualade vahelised roostunud rändeteed oleks nii vajalik kui ka tehniliselt võimalik kalade regulaarseks liikumiseks taastada. 2021. aastal kaevatigi Saunja lahte, Riimi merd ja Saaremõisa lahte ühendavad osaliselt kinnikasvanud ühendused lahti.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.