Teorehe ja Sauemere haugivabriku projekt edukalt lõpetatud

Teorehe järv ja Sauemeri ning neid ümbritsevad luhad täitusid kevadeti küll lumesulaveega ning ulatuslikul alal tekkisid haugile ideaalsed tingimused kudemiseks, ent suurvesi ei kestnud piisavalt kaua. Kui talvel oli lund vähe, siis kevadel head suurvett ei tekkinudki, lisaks langes see vähenegi liialt kiiresti; vastkoetud marjaterad ning kalavastsed ja -maimud aga kippusid üksikutesse eraldatud järvesoppidesse või lompidesse lõksu jääma ning hukkusid. Alaneva veega pääsesid sugukalad enamasti küll merre tagasi, kuid järgmisesse haugipõlvkonda panustasid vaid need samasuvised haugid, kes koorusid piisavalt varakult ning sügavama veesoone lähedal, et viimase kõrgema veega kudealalt lahkuda. Seetõttu võis oletada, et mõnel eriti ebasoodsate tingimustega aastal jõudsid merre vaid vähesed koorunud noorjärgud ning rannajärvede kudeala potentsiaal jäi täitmata. Nii oli see ka näiteks 2019. aasta kevadel, mil aprilli keskpaigaks oli suurvesi enamustelt luhaaladelt juba taandunud. Samas on need üleujutatud luhad piirkonna haugidele kõige sobilikumad kudealad, sest seal soojeneb vesi kevadel kiiremini, tagades haugivastsete kiirema arengu ja rikkalikuma toidubaasi. Oli vaja leida lahendus, mis vee kiiret alanemist edasi lükkaks.

Aastail 2017–2019 viiski Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut Teorehe ja Sauemere rannajärvedel läbi uuringu, mille eesmärgiks oli tulla välja lahendusega, mis parandaks seal kudevate siirdehaugide kudetingimusi. Uuringu tulemusel selgus, et kudema tõusvate kalade arvukus varieerus aastate vahel märgatavalt, peegeldades tõenäoliselt eri põlvkondade tugevust, mis omakorda sõltub peamiselt kevadel valitsevatest keskkonnatingimustest. Sõltuvalt aastast alustasid esimesed kudekalad koelmule tõusmist märtsi keskpaigas või lõpus ning viimased kalad tõusid koelmule 2–3 nädalat hiljem. Kui 2017. ja 2019. aastal tõusis koelmule vastavalt 149 ja 194 mõõdulist haugi (minimaalne hinnang), siis 2018. aastal vähemalt 487 haugi. Teadaolevalt oli 2013. aasta haugipõlvkond väga tugev, mis tähendab tõenäoliselt seda, et just 2018. aastal siirduski väga palju selle põlvkonna isendeid esmakordselt kudema.

Tuginedes eeluuringus toodud juhistele toimusid 2020. aasta suvel ja sügisel Teorehel ehitustööd, mille teostas OÜ Nordpont ning mida rahastas oli Euroopa Merendus- ja Kalandusfond Keskkonnaameti vahendusel. Tööde käigus korrastati järvel seni veetaset hoidnud kaitsealune maakivitamm ning rajati tammi ette vettpidav pinnasevall. Et üleujutatud luhtadel püsiks küllaldane kogus vett alates kudeaja algusest kuni samasuviste kalade koorumiseni, ehitati kalade peamisele liikumisteele muudetava kõrgusega paisregulaator. Veetaseme reguleerimine Teorehe järves ja selle ümbruse luhtadel käib nüüd väga lihtsa lahenduse ehk tavaliste käepidemetega varustatud laudade abil, mida saab vastavalt vajadusele lisada või ära võtta. Kevadel, kui suurvesi hakkab alla minema, pannakse paisule lihtsalt lauad ette, suve alguses aga, kui haugid on marjast koorunud ja veidi kosunud, hakatakse neid ükshaaval ära võtma. Vee hoidmise periood sõltub aastast: tavaliselt algab see märtsi keskel või lõpus ning kestab ligikaudu kaks kuud.

Paisregulaatori kõrvale rajati kärestikuline kalapääs, mis hakkab tööle siis, kui pais on üleval. Sealt pääseb kala vajadusel sisse ja välja.

Rootsi rannikul on selliseid n-ö haugivabrikud väga levinud ning nende näitel on teada, et analoogsete parendustööde abil on võimalik tõsta merre laskuvate haugimaimude arvukust heal juhul isegi tuhat korda. Ka mujal Läänemere ääres (nt Soomes, Poolas, Saksamaal) plaanitakse neid rajada.

Teorehe järvel viidi läbi ihtüoloogiline järelseire 2022. aasta kevadel ning aruanne valmib 2023. aasta kevadeks. Praeguseks on selge, et samasuvised haugid hakkasid mere poole liikuma alles siis, kui paisregulaatorilt hakati laudu ära võtma. See tähendab aga seda, et samasuvised haugid eelistavad vähemalt 1–2 kuud magevees kosuda, enne kui nad mere poole liiguvad. Enne paisregulaatori ehitust polnud neil see aga võimalik, sest alaneva veega kaasa minemine oli elu ja surma küsimus. Seega lisaks kudetingimuste parandamisele aitasid parendustööd juurde luua ka uusi turgutusalasid, mida noored haugid ka aktiivselt kosumiseks kasutavad. Suurematel haugihakatistel on aga esimesel mere aastal suuremad võimalused ellu jääda. Laskuvate samasuviste haugide arvukuse hinnang oli küll oodatust natuke madalam, kuid siin mängis kindlasti rolli asjaolu, et muudetud süsteemis polnud nende arvukust enam nii lihtne seirata, sest paljud neist jäid alale pikemalt turgutuma ega laskunud merre isegi alla lastud paisu tingimustes. Seega on oluline tulevikus järelseiret jätkata ja täiustada.

Kuigi paisutuse ulatus ja mõju võinuks isegi suurem olla, võib aga juba praegu öelda, et paisregulaator täidab oma ülesannet edukalt ning kevadine suurvesi püsib kauem üleval. Tänu tehtud parendustöödele on võimalik rohkematel haugivastsetel kooruda, kosuda ja turvaliselt laskuda, ilma et oleks tarvis karta mereühenduse kaotanud lompidesse lõksu jäämist. Teorehe järve tööde reaalset mõju aga on näha 4–5 aasta pärast, kui praegused koorujad hakkavad samasse paika esmakordselt kudema naasma.