Saaremaa vetesse asustati 350 000 haugimaimu

Haugide asustamise mõte tekkis kalaturismiga tegeleva Käbruotsa puhketalu toimetamistest. 2019. aasta sügisel uksed avanud turismitalu üheks peamiseks eesmärgiks on propageerida jätkusuutlikku kalastamist ja nii oli ka haugide asustamise plaan justkui asjade loomulik ning loogiline kulg. 2020. aasta suvel võeti vastu otsus, et puhketalu eraldab igal aastal 3% oma aastakäibest tegevustesse, mis aitavad kaasa Saaremaa kalavarude hoidmisele ja suurendamisele. Pärast pikki arutelusid Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi ametnike, TÜ Eesti Mereinstituudi teadlaste ning kalakasvatajatega õnnestus 2021. aasta talveks jõuda esialgse kokkuleppeni, et haugide asustamise projekt võiks reaalsuseks saada. Loodi MTÜ Saaremaa Kalavaru, mille asutajateks said siinkirjutaja ja Kristjan „Kike“ Siimpoeg. Kuna meie mõlema mõtted ja tõekspidamised kalastamise ja sellega seonduva osas kattuvad, said kiiresti paika ka MTÜ peamised eesmärgid:

1. mai oli kauaoodatud päev – Saaremaal algas haugipüük. Me teadsime, et enamik haugi on veel kudemata ja tegime kiire otsuse, et proovime korraldada veel ühe marjavõtu. Informeerisime oma plaanist asjaosalisi, takistusi ei tehtud. Palusime 2. mai hommikul kaluritel mõrdu nõudes haugid elus hoida, rentisime spetsiaalse eluskalade transportimise mahuti koos hapnikuseadmetega ja ostsime MTÜ rahadega kaluritelt ca 200 kilo valitud marja- ja niisakalu. Haaslava kalakasvatuses olid Riina ja tema abilised meid juba ootamas ja marjavõtuks valmis. Jõudsime kohale samal päeval umbes kella nelja paiku ning võtsime koos marja ja niisa, mis koheselt ka viljastati. Paraku pidime taas tunnistama, et osadel haugidel oli mari veel täitsa kinni. Kahe marjavõtmise peale kokku saime siiski piisava hulga materjali ning südaöise praamiga sõitsime koos kaladega tagasi Saaremaale. 3. mai hommikuks, kui päike tõusis, olid kõik need 200 kg haugi oma väljapüügisektorites tagasi – taas kadudeta, aga reisikogemuse võrra rikkamatena.

8. mail helistas Riina Kalda. Väsinud, ent rõõmsa häälega teatas ta, et esimesed haugilapsed on koorunud. Riina oli olnud koos abikaasaga öö läbi valves ning vastkoorunutega tegelenud. Järgnevatel päevadel selgus, et koorumise protsent on hea; jäime lootma, et ka edaspidine suremus on minimaalne. Tänu Riina professionaalsusele ja kogemusele nii ka läks.

Umbes nädal pärast maimude koorumist teostati TÜ Eesti Mereinstituudi teadlaste poolt nende keemiline märgistamine. Selleks lisati maimude vette spetsiaalset lahust. Et märgis n-ö ladestuks, tuli vee tsirkulatsioon peatada, mis tähendas 24 tundi sõna otseses mõttes hinge kinni hoidmist kalade poolt ja ülekantud tähenduses ka meie poolt. Õnneks kõik laabus.

Olime koos kalateadlaste ja Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna inimestega eelnevalt langetanud otsuse, et noored haugid asustatakse merre enne nende kannibalismi algust ehk üsna kiiresti, umbes nädala kuni kahe jooksul pärast koorumist. Aeg hakkas tiksuma ja jäime ootama stardipauku Haaslava kalakasvatusest. Päevad möödusid ilmateadet jälgides, et veetemperatuurid kasvanduses ja meres väga palju ei erineks.

Projekti viimane etapp – asustamine – toimus 18. mail. Hommikul vara sõitsime Haaslavasse haugimaimudele järele, Saaremaal olid ootel vabatahtlikud. Maimude hapnikukottidesse jaotamisel saime teada, et hinnanguliselt on haugimaime ca 350 000 tk, mis oli üle ootuste hea tulemus. Vastavalt kooskõlastatud asustusplaanile lasime uued Saaremaa merepüsielanikud kraavidesse, ojadesse ja lahesoppidesse.

Haugide asustamise projekt ei oleks saanud teoks, kui poleks olnud suurt hulka inimesi, kes kõik sellesse oma panuse andsid. MTÜ Saaremaa Kalavaru sai ca 70-lt inimeselt ja ettevõttelt kokku annetusi summas 9000 eurot, et katta projektiga kaasnevad kulud. Ka ei oleks saanud projekt teoks, kui poleks olnud abilisi vabatahtlike näol, kalateadlasi, kes suunasid tegema asju õigesti, ametnikke, kes meie plaanidele kooskõlastusi andsid ja kalakasvatajaid eesotsas Riina Kaldaga, kellele me teeme eraldi kummarduse. Me oleme teile kõigile äärmiselt tänulikud – koos on võimalik palju asju ära teha.

Ent see on alles ühise tee algus. Täna on MTÜ Saaremaa Kalavaru vedamas juba uut projekti – angerjate asustamist Saaremaale. Kui tuuled ja kursid õiged püsivad, saame juba uuel aastal Saaremaale asustada ca 150 000 angerjamaimu ehk umbes ühe tonni jagu kala. Oleme saanud teadlastelt antud projekti jaoks heakskiidu, samuti on olemas Keskkonnaameti luba. Ka need kalad märgistatakse teadlaste poolt, et tulevikus oleks võimalik asustamise tulemuslikkust hinnata. Projekti kogumaksumus on suurusjärgus 100 000 eurot ja taotlus peab esmalt saama heakskiidu Saarte Kalanduse sügiseses taotlusvoorus. Loodame parimat.

Tegeleme ka Saaremaa ja Muhu haugide kudealade kaardistamisega, valimaks välja esimesed täbarasse seisu sattunud piirkonnad, et saaksime need taastada või parandada. Nii on ka haugide asustamise projekt jätkusuutlik. Nelja aasta pärast, peale suguküpseks saamist, ootavad sel aastal asustatud hauge loodetavasti juba ka paremad kudetingimused. Sügisel on kavas kohtumine Rootsi kalastajate klubi liikmetega, kes annavad meile ülevaate nn haugivabrikutest. Ka Saaremaal on nende rajamiseks sobilikke piirkondi.

Mehis Rohtla, TÜ Eesti Mereinstituudi kaasprofessor, PhD

MTÜ Saaremaa Kalavaru on väga hea näide sellest, kuidas kohaliku kogukonna tasandil on võimalik looduse hüvanguks midagi kasulikku ära teha. Haugi asustamine Saaremaale oli vastloodud MTÜ-le esimeseks suuremaks ettevõtmiseks, mis kujunes juhtkonnale mitmes mõttes parajaks proovikiviks. Kõik loksus lõpuks siiski paika ning muljetavaldav kogus haugimaime sai asustatud. Püüki peaksid nad jõudma 4–5 aasta pärast. Kuigi nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt on suund, et püügivaru täiendamise mõttes kalade asustamist pigem välditakse, oli TÜ Eesti Mereinstituut valmis Saaremaale haugi asustamist erandkorras toetama, pidades silmas just MTÜ Saaremaa Kalavaru tulevikuplaane sama piirkonna kudealade taastamisel. Nimelt oleme seisukohal, et toimivad mageveekudealad on tänasel päeval oluline võti suuremate ja stabiilsemate haugisaakide saavutamiseks. Seega on lootust, et osa asustatud kaladest saavad kudeda juba parendatud koelmutel ja panustada ka kohaliku haugiasurkonna jätkusuutlikkusse.

Teine põhjus erandkorras sellise algatuse toetamiseks oli asjaolu, et asustatud kalad said keemiliselt märgistatud, mis võimaldab hinnata nii kui asustamise edukust kui ka seda, kui laialt haugid rändavad – eeldades, et harrastajad täidavad oma lubaduse nelja aasta pärast hakata püütud haugide päid otoliitide võtmiseks teadlastele edastama. Need teadmised oleks tulevikus väga olulised otsuste tegemisel, seega võib projekti vaadelda ka kui teaduslikku eksperimenti.

Kokkuvõttes, kuna kalavarude hea seisukorra tagamise valdkonnas on tööpõld lai, on igasugune harrastuskalameeste initsiatiiv ja abi teretulnud. Sellised eraalgatuslikud ühistegevused pole aga võimalikud ilma (heas mõttes) fanaatikutest juhtfiguurideta – seega au ja kiitus juhtkonnale ning jõudu tööle! Omalt poolt loodame kindlasti MTÜ tegemistele ka tulevikus nõu ja jõuga abiks olla.