Maikuu on püügipiirangute ja -kitsenduste arvu poolest üks rikkalikumaid. Olulisim harrastajat puudutav piirang on terves reas jõgedes algav vimma kudeaegne püügikeeld. Samuti algab mais koha püügikeeld.
• 1. maist on meres, Võrtsjärves ja siseveekogudes taas lubatud haugi püüda.
• 1. maist algab siseveekogudes latika püügikeeld (välja arvatud püük lihtkäsi-, käsi- ja põhjaõngega).
• 5. maist algab Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves latika püügikeeld (välja arvatud püük lihtkäsi- ja käsiõngega).
Artikkel jätkub pärast reklaami
• 5. maist algab Võrtsjärves, siseveekogudes, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves koha püügikeeld.
• 6. maist on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves taas lubatud haugi püüda.
• 10. maist algab Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari, Paadremaa, Audru ja Pärnu jões vimma püügikeeld.
• 15. maist algab meres koha püügikeeld.
• 16. maist on meres alarajoonides 28 ja 29 taas lubatud lesta püüda.
• 20. aprillist kuni 15. juunini kestab ahvena kuderahu Pärnu lahel. Sel ajal ei tohi kutselised kalamehed Pärnu lahel ahvenat püüda.
Aastaringselt on keelatud püüda tuurlasi, harjust, tõugjat, säga, vingerjat, võldast ja hinku.
Harrastuskalapüügil õngpüünistega on keelatud ühel isikul püüda ühes ööpäevas rohkem kui 15 kg ahvenat, 5 haugi, Pärnu jõel 3 ja mujal 5 koha, 15 latikat, 15 säinast, 20 vimba, kokku 2 lõhet ja forelli.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2026. aastal on endiselt keelatud meriforelli ja lõhepüük Pärnu jõestikus. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonnast on Kalastajale öeldud, et m eriforelli seisundi hindamise ja optimaalse püügikorralduse seadmise tarvis Pärnu jõestikus on teadlastel pooleli uuring, mis peaks lõppema 2026. aasta kevadel. Teadlaste olemasolevate andmete kohaselt on lisajõgede olukord võrreldes varasemaga paremaks muutunud, seetõttu on tõenäoliselt lähiaastatel võimalik Pärnu jõestikus kehtivat meriforelli püügikitsendust leevendada. Täpsemad asjaolud aga selguvad pärast uuringu lõppemist. Lõhepüük Pärnu jõestikus jääb ilmselt keelatuks veel mõnda aega.
Varude madalseisu tõttu on 2026. aastal keelatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves püüda peipsi tinti ja peipsi siiga. See keeld puudutab põhiliselt kutselisi kalureid, aga ka neid väheseid harrastajaid, kes õnnestub sikuga Peipsi järvest siig kätte saada. See võimalus on küll väike, aga siiski olemas, seega maksab meeles pidada, et kõik tabatud peipsi siiad tuleb vabastada.
Regionaal- ja põllumajandusministri määrusega on 2026. aastal meres keelatud angerjapüük.
Lisaks eeltoodutele maksab veel meeles pidada, et vastavalt regionaal- ja põllumajandusministri määrusele „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“ on Pärnu jõel harrastuskalapüügil ja õngepüügil õngpüünistega ja allveepüügivahenditega lubatud ühel isikul ühes ööpäevas püüda kuni kolm koha.
Nimetatud määruse seletuskirjas on öeldud, et viimastel aastatel on harrastuskalastajate püügisurve kohale oluliselt kasvanud. Selle on tinginud eelkõige huvi liigi vastu, kuid kindlasti on seda mõjutanud ka kaasaegsemate tehniliste seadmete kasutuselevõtt kalapüügis. Teadlaste hinnangul vajab koha praegu kõige rohkem kaitset Pärnu jões ja sellest tulenevalt on Eesti riikliku kalandusandmete kogumise programmi aruandes tehtud ettepanek arvestades harrastuspüügi koormuse kasvu Pärnu jõe alamjooksul ja võimalikku mõju kehvas seisus Liivi lahe koha kudekarjale, kaaluda päevase püügilimiidi ajutist vähendamist viielt kalalt kolmele. Selleks, et tagada jätkusuutlik varu kasutamine Pärnu jõel, vähendatakse selle sättega koha ööpäevast limiiti viielt isendilt kolmele isendile.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

10 hea käega haugikütti kirjeldavad oma kolme lemmikut

Kuidas lugeda veekogu ja saada kala oludes, kus haug on ettevaatlik

Kahekordne maailmameister räägib meie rannikumerre hästi sobivast landist