Ilusate haugisaakide ja vahvate kalastuselamuste saamiseks pole vaja juba ammu Soome või Ahvenamaale sõita. Õnn on siinsamas, meie juures Saaremaal, kirjutab Käbruotsa kalaturismitalu peremees Taavo Kuusiku. Mida peab teadma kevadisest haugipüügist merel ja mille poolest see erineb nt sügisesest?
1. mai on minu iga-aastases kalastuskalendris erilisel kohal – nii kaua, kui ma end mäletan, olen alati selle päeva veetnud Saaremaal enda koduvetel ja -lahtedel. Igal aastal on erinevad seltskonnad mind samal ajal Soome või Ahvenamaale kalale kutsunud, mina aga loobun alati viisakalt ja üritan mõista, miks kalamehed just sel pühal ajal kuhugi kaugele reisida tahavad. Olles püüdnud elu jooksul päris palju kala erinevates riikides, mõistsin juba õige ammu, et kala saamiseks – ka trofeekala saamiseks – ei pea haugipüügihooaja alguses kuhugi mujale õnne otsima minema. Õnn on siinsamas, meie juures Saaremaal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ülehomme lõpeb haugipüügi keeluaeg meres, Võrtsjärves ja siseveekogudes ning 6. maist tohib haugi püüda ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves. Seetõttu on paslik heita pilk haugi eluringile ning tema suhetele inimesega.
Selleks, et saada suuri ja väga suuri hauge, pole sugugi tarvis otsida salajärvi – asi pole veekogus, vaid püügivahendis. Suur kala tahab suurt lanti, selle viskamiseks aga on vaja spetsvarustust.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.
Tänavu kevadel, 18. mail, asusid Saaremaa lõunaranniku vetesse elama kauaoodatud külalised, 350 000 haugimaimu. Nende saamislugu ja teekond oli põnev, täis seiklusi, rõõmu ja tagasilööke, närvipinget, magamata öid ja omajagu asjaajamisi.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.