Eesti maaülikooli teadlased uurisid kormoranide toitumist meie suurjärvedes

Kormoranide arvukus on ammuilma liiga suureks paisunud ning selle piiramine on möödapääsmatu. Üks võimalusi selleks on küttimine, aga lihtsalt niisama linde maha nottida ja prügimäele viia tundub barbaarne. Palju mõistlikum oleks leida neile mingi majanduslik rakendus – näiteks nad nahka pista või siis turistidele pakkuda. Kalastaja uuris, mida kormoranist üldse teha annab ja kuidas see tooraine kõige maitsvamaks roaks vormistada.

Eestis on tipphetkedel 180 000 kormorani, kes teadlaste hinnangul söövad ära hinnanguliselt 9000 tonni kala aastas. Kuidas me oleme siia jõudnud, mis meid ees ootab ja kas ka harrastajad saavad kormoranide ohjamises kuidagi kaasa lüüa? Kalastaja ajas juttu Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo spetsialisti Kerli Pettaiga.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel on valminud mahukas ülevaade „Kormorani toitumise mõjud rannikumere kalavarudele“. Kalastaja uurib asja.

Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.