Kormoranide ohjamisel saavad kaasa lüüa ka harrastajad

Viimane Keskkonnaagentuuri mudel pakub kormorani haudepaaride arvuks Eestis 40 000–44 000. See tähendab, et 2023. aasta loenduse põhjal on Eestis ca 100 korda rohkem kormorane kui liigi soodsa seisundi tagamiseks hinnatud. Kuidas me selleni oleme jõudnud?

Tõesti, kormoranide populatsioonil läheb niivõrd hästi, et Eestis ja Euroopas on liigi arvukus kõrgem kui kunagi varem ning liigi asurkonna seisund on hinnatud soodsaks. Kormoranide kõrge arvukus ning soodne seisund tuleneb sellest, et sajandi teisel poolel tõhustus linnukaitse ja seda peetaksegi kui mitte peamiseks, siis üheks olulisemaks põhjuseks, miks asurkond madalseisust väljus. Siinkohal tuleb rõhutada, et eelmise sajandi keskel olid kormoranid Euroopas välja suremas ning siis võeti liik paljudes riikides kaitse alla. Näiteks esimese Euroopa riigina võttis kormorani täieliku kaitse alla 1965. aastal Holland.

Teiseks oluliseks arvukuse kasvu põhjuseks on kindlasti keskkonnamürkide vähenemine Läänemeres ning kolmandaks on meres hetkel piisavalt kala, millest toituda. Näiteks uuringutes leitakse, et kormoranipopulatsiooni taastumise eelduseks on ka osade kalade sigivuse tõus meres, mille tekkepõhjuse üheks faktoriks on veekogude eutrofeerumine e veekogu toitainetega rikastumine. Lisaks annavad kormoranidele lisatoitu nii Läänemerre kui ka Kesk-Euroopasse rajatud kalakasvandused. Neljandaks faktoriks on soodne kliima ehk käredate talvede vähesus, mistõttu on lindude looduslik suremus kordades väiksem.

Seda on väga raske hinnata ja ennustada, kuna kormoran on oportunistlik toituja ehk sööb kõige arvukamat ja kättesaadavamat saaki. Tõenäoliseks on hetkel kormorani põhiliseks toiduobjektiks ümarmudil, samas enne ümarmudila tulekut oli selleks emakala. Oluline on pidada meeles, et kuigi kormoranid toituvad domineerivast kalaliigist, satub toidu hulka ka teisi liike. Seega sõltub kormoranide mõju kalastikule ajast ja piirkonnast ning kisklussurvest. Lisaks on tegemist targa linnuga, kes suudab muutustega kiiresti kohaneda ja kes saab olude muutudes lühikese aja jooksul ka oma põhitoitumisel teisele liigile üle minna.

Tõesti, eelmise kava plaanide ja tegevustega tegeleti efektiivselt kuni 2014. aastani. Pärast seda kokku kutsutud töörühm enam konsensuslikult ohjamiseks vajalikke kokkuleppeid ei teinud. 2024. aastal uuendatud kava koostamisel analüüsisime 2008. aasta kava tegevusi ja leidsime, et vajalik on eelmises kavas ettenähtud eesmärkide täpsem sõnastamine ning tegevuste paremini mõõdetavaks muutmine. Katusmõtted ja eesmärgid on 2008. ja 2024. aastal kinnitatud kavadel analoogsed ning ega täiesti uut jalgratast siin leiutama saagi hakata. Tänu eelmisele kavale on meil olemas järjepidev seireandmestik, mille aegread annavad hea ülevaate linnustiku muutumisest ja kolooniate paiknemistest.

Loomulikult oleme uue kava osas optimistlikud – meil on olemas kindlad tegevused, millest saab kavast lähtuvalt juhinduda, ning eesmärgid. Siinkohal aga ei ole mõistlik ega vajalik kellelegi näpuga näidata, vaid asetada rõhk tänasele, avatult kaasata kõiki osapooli ning tekitada erinevate huvigruppide vahel dialoog.

Ootame kevadet, mil kohus teeb otsuse 2024. aasta kormoranide munade õlitamise õiguspärasuse kohta. Keskkonnaamet on kormoranide kaitse ja ohjamise tegevuskavas näinud vajadust kormoranide arvukuse ohjamiseks munade õlitamise kaudu ning oleme selle välja öelnud ka kormoranide koostöökogus, et plaanime lube anda ka 2025. aastaks, kui taotlusi esitatakse. Loomulikult analüüsime äärmiselt hoolikalt iga luba ning asukohta, kus me lubame ohjamist teostada. Oluline on, et kormoranide munade õlitamise ajal ei toimuks häiringut teistele haudelindudele, eelkõige just neile liikidele, kelle seisund on ohustatud ja kriitiline.

Tegemist on poliitilise tasandi otsusega, millega tegeleb Kliimaministeerium. Kindlasti ei saa Keskkonnaamet ühelegi huvigrupile dikteerida, mida nad võivad kohtusse kaevata ja mida mitte. Meil on demokaartlik riik.

Tõesti, teadustöödes on näidatud, milliseid muutuseid kormoranikoloonia kaasa toob. Selleks on näiteks taimestiku kadu läbi väljaheidete happelisuse, mille tõttu muutub mulla koostis, samuti mõju närilistele või koloonialähedasele veekeskkonnale. Ka toimuvad laidudel, kus kolooniad asuvad, muutused teiste linnuliikide struktuuris. Teadlasi huvitavad kindlasti ka koloonia ümberpaigutamise või lahkumise positiivsed ja negatiivsed mõjud ökosüsteemidele.

Eks kogu looduskaitse sisaldab ka paraja koguse filosoofilisi ning eetilisi küsimusi, mistõttu on tegemist keeruliste ja äärmise olulise teemaga. Elame ajastul, mil looduskaitse ja looduskeskkond omab meie teadvuses aina olulisemat kohta ega ole enam ühe väikese ühiskonnagrupi tegevus. Oleme ka õppinud oma vigadest, kuidas inimpopulatsioon on varasemalt loodust muutnud või proovinud seda parendada, kuid hiljem avastanud, et need tegevused on tekitanud hoopis vastupidise efekti. Seetõttu on meil vajalik oma sammude läbiviimisel analüüsida võimalikult suurelt kõiki aspekte, kaasata osapooli ning leida ühiselt parimad võimalused looduse kaitsmiseks.

Kindlasti on kogu protsessi juures oluline võtmesõna kaasamine, sealhulgas ka konfliktide lahendamine koostöökogus. Ilma selleta jõuame kiiresti 2014. aasta seisu, kus osapooled enam kuidagi koos edasi minna ei saa ning efektiivne tegevus lõpeb.

Lisaks kormoranide koostöökogu eestvedamisele järgib Keskkonnaameti kinnitatud kaitse ja ohjamise tegevuskava ka teisi eesmärke. Ehk et meil on teada olulised tegevused, nt toitumisuuring, mis annab valmimisel meile tänapäevased teadmised kormoranide toitumise kohta ning mida saab võrrelda kalurite väljapüükidega. Lisaks uuringute läbiviimisele on meile oluline samal ajal jätkata ka ohjamistegevuste elluviimisega. Sellega alustas Keskkonnaamet 2023. ja 2024. aastal, kui väljastasime lube munade õlitamiseks.

Kindlasti võivad eri huvigruppidele jäädagi erinevad nägemused ja tõekspidamised, mis ei pruugi lõpuni ühtida, kuid selle juures on oluline, et riik vahendab huvigruppide vahel regulaarselt ajakohast infot ning hoiab kõiki osapooli riiklike seisukohtade arutamise juures.

Tegelikult ei ole kormoran Ahvenamaal lindprii. Ahvenamaal, mis on autonoomne piirkond, ei ole kormoran seaduse järgi jahilind ning tema küttimine on lubatud vaid erilubadega, mis kormoranidele seal on kehtestatud. Ka mujal Soomes on kormoranijaht lubatud vaid erilubadega, mille saamiseks on vaja küttimise vajadus hästi ära põhjendada. Kindlasti ei saa Eestit ja Soomet üks-ühele võrrelda, kuna meil on erinev siseriiklik seadustik ning sellest tulenevalt ka riikide vahel erinevused. Ka Soomes tuleb ohjamist äärmiselt hoolikalt ning läbimõeldult kaaluda ning kergekäeliselt ei saa ka nemad seda läbi viia.

Uues kavas on oluline koht uute kolooniate tekkimise takistamisel, kuna tegemist on mõjusa kormorani arvukuse stabiliseerimise meetmega. Siinkohal on väga oluline, et kui harrastuskalastajad märkavad kalastades uusi pesitsuskolooniaid, annaksid nad nendest nii Keskkonnaametile kui ka Keskkonnaagentuurile teada. Hetkel on sisemaal teada kolm kolooniat, mis asuvad Salusaarel, Sutlepas ja Tondisaarel. Lisaks on ka hea, kui harrastuskalastajad annavad teada ka jõgede või väikejärvede ääres toituvatest lindudest. Selle info abil on võimalik analüüsi teha ning vajadusel anda lube kormorani peletamiseks piirkondadest, mis on inimesele sotsiaalselt või kultuuriliselt olulised või mis paiknevad kaladele oluliste rändeteede ääres.

Kormoranide munade õlitamine on seni toimunud läbi rannakalurite ühenduste. Nemad omavad tegevuse läbiviimisel ka kõige pikemat kogemust.

Jahiseaduse järgi on meil võimalus küttida kormorani 1. augustist 30. novembrini. Küttimine on keelatud kaitse- ja hoiualadel, kus kehtib üleüldine küttimise keeld või linnujaht. Mujal, kus looduskaitselisi piiranguid ei ole, on jaht eelnimetatud ajal lubatud.

Tavaline inimene saab kormoranide ohjamisse panustada näiteks vaatlusandmetega, andes väärtusliku sisendi nende lindude toitumis- või puhkealade või kolooniate kohta. Igasugune informatsioon on oodatud ning sellisel juhul saab näiteks oluliste siseveekogude kaitseks meetmeid rakendada.

Kindlasti soovime rõhutada, et isetegevuslik vaenamine, olgu selleks siis pesitusajal lindude häirimine, munade eemaldamine või poegade tapmine, on keelatud ega ole lahendus, mis aitaks meil kormoranide arvukust piirata. Selline tegevus tekitab vaid probleeme juurde. Koordineerimata ohjamiste puhul võivad saada kahjustada hoopis teised linnuliigid, kelle seisund on ohustatud ja keda keegi otseselt kahjustada ei soovi. Ja ega lind vaenamisest ära kao – ta liigub mujale, kus võib sattuda hoopis kalastiku seisukohalt tundlikumale alale. Lisaks tekitab selline tegevus ka suuremaid kääre ja konflikte eri huvigruppide vahel.

Kui aga peaks juhtuma, et linnud hakkavad kevadel enne pesitsemist kellegi kodujärve äärde koonduma, on võimalik ennetada lindude pesitsemist ebasobivas kohas. Või teise variandina, kui kellegi eramaal käivad linnud toitumas, on võimalus neid eramaalt peletada, kuid lubatud ei ole surmata. Paralleeli saab tuua juba ühiskonnale juba tuttava olukorraga – kajakad inimasulates. Selleks tuleks juba varakult alustada häiringuga, et linnud ei saaks pesitsemist alustada. Kui pesitsemine on alanud ja ka munad pesades, ei ole Looduskaitseseaduse järgi lubatud linde enam tahtlikult häirida ega pesasid eemaldada. Kindlasti tuleb sellisel juhul võtta ühendust ka Keskkonnaametiga, kust saab juba täpsemaid juhiseid.

Veelkord – olulised on vaatlusandmed, et saaksime konkreetsetes kohtades tegevusi planeerida. Meil on olemas iga-aastane väikeste meresaarte haudelindude seire ja ka linnukolooniate seire, tänu millele on linnu pesitsemise paiknemine ning asurkonna suurus üldiselt teada. Kuid ilmselgelt ei jõua seirega katta see kõiki kohti ning lisaks ei seirata toitumispiirkondi. See on väärtuslik info, mille abil saab astuda järgmisi samme. Ka MTÜd saavad sellistes kalastikule olulistes kohtades näiteks kevadeks heidutustaotlusi esitada, et tundlikel aladel kalavarusid kaitsta.