Eestis on tipphetkedel 180 000 kormorani, kes teadlaste hinnangul söövad ära hinnanguliselt 9000 tonni kala aastas. Kuidas me oleme siia jõudnud, mis meid ees ootab ja kas ka harrastajad saavad kormoranide ohjamises kuidagi kaasa lüüa? Kalastaja ajas juttu Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo spetsialisti Kerli Pettaiga.

- Teadustöödes on näidatud, milliseid muutuseid kormoranikoloonia kaasa toob. Üheks selliseks on näiteks taimestiku kadu kormoranide väljaheidete happelisuse tõttu.
- Foto: Tuuli Tammla
Viimane Keskkonnaagentuuri mudel pakub kormorani haudepaaride arvuks Eestis 40 000–44 000. See tähendab, et 2023. aasta loenduse põhjal on Eestis ca 100 korda rohkem kormorane kui liigi soodsa seisundi tagamiseks hinnatud. Kuidas me selleni oleme jõudnud?
Tõesti, kormoranide populatsioonil läheb niivõrd hästi, et Eestis ja Euroopas on liigi arvukus kõrgem kui kunagi varem ning liigi asurkonna seisund on hinnatud soodsaks. Kormoranide kõrge arvukus ning soodne seisund tuleneb sellest, et sajandi teisel poolel tõhustus linnukaitse ja seda peetaksegi kui mitte peamiseks, siis üheks olulisemaks põhjuseks, miks asurkond madalseisust väljus. Siinkohal tuleb rõhutada, et eelmise sajandi keskel olid kormoranid Euroopas välja suremas ning siis võeti liik paljudes riikides kaitse alla. Näiteks esimese Euroopa riigina võttis kormorani täieliku kaitse alla 1965. aastal Holland.
Teiseks oluliseks arvukuse kasvu põhjuseks on kindlasti keskkonnamürkide vähenemine Läänemeres ning kolmandaks on meres hetkel piisavalt kala, millest toituda. Näiteks uuringutes leitakse, et kormoranipopulatsiooni taastumise eelduseks on ka osade kalade sigivuse tõus meres, mille tekkepõhjuse üheks faktoriks on veekogude eutrofeerumine e veekogu toitainetega rikastumine. Lisaks annavad kormoranidele lisatoitu nii Läänemerre kui ka Kesk-Euroopasse rajatud kalakasvandused. Neljandaks faktoriks on soodne kliima ehk käredate talvede vähesus, mistõttu on lindude looduslik suremus kordades väiksem.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seega oleme jõudnud kormoranide kõrge arvukuseni erinevate faktorite koosmõjul. Ühte kindlat põhjust on siin äärmiselt raske välja tuua. Kui vaadata eelnimetatud faktoreid, on see looduskaitseliselt ju supertulemus, et meie meri ei sisalda enam nii palju keskkonnamürke. Iseasi on nüüd küsimus, kuidas suhtuda ja tegeleda olukorraga, kui ühe tippkiskja arvukus on niivõrd suureks kasvanud ning kuidas lisada sellesse võrrandisse veel ka inimene kui teine tippkiskja.
Täpsustuseks, et kormoranide kaitse ja ohjamise tegevuskavas on välja toodud, et IUCN ohustatuse hindamise kriteeriumite alusel saab lugeda kormorani seisundi Eestis veel soodsaks, kui liigi arvukus on vähemalt 500 paari. Alla selle on asurkonna seisund halb ning tuleb rakendama hakata kaitsemeetmeid. Ilmselt ei ole Eesti ega Euroopa eesmärk, et me kormorani arvukusega hea seisundi miinimumini jõuaks ning liigi taas kaitse alla võtaks, kuna muidu ähvardaks liiki väljasuremine.
Meile tuleb pesitsema umbes 41 000 kormoranipaari, mis tähendab, et aasta lõpuks võib populatsiooni koguarvukus koos noorlindude ja läbirändel olevate isenditega ulatuda 180 000 linnuni. Kui iga lind sööb sõltuvalt perioodist keskmiselt 300–600 grammi kala päevas, teeb see asurkonna kõrghetkel väga konservatiivsel hinnangul kokku 54 tonni kala päevas. Siis kaob meie veekogudest iga päev vähemalt 54 tonni kala. On minu mõttekäik korrektne?
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut on 2024. aastal valminud eksperthinnangus välja arvutanud, et hinnanguliselt söövad kormoranid Eestis rohkem kui 9000 tonni kala aastas. Nende arvutused põhinevad küll 2022. aasta lindude arvukusel ja on konservatiivsemad, kuid ilmselt on see arvutus kõige lähedasem hinnangule, kui palju kala tegelikult kormoranide poolt tarbitakse. Siinkohal tuleb arvestada, et kormoran ei talvitu Eestis, mistõttu ei tarbi ta kala Eesti rannikumeres kogu aasta jooksul. Kindlasti tuleb teada, et kormorani toidu koostis ja saagi suurus sõltuvad aastaajast ja piirkonnast ning ilmselt on surve kalavarudele suurem pesitusajal, kui lisaks vanalindudele on vaja toita ka poegi.

- Eestisse tuleb pesitsema umbes 41 000 kormoranipaari, mis tähendab, et aasta lõpuks võib populatsiooni koguarvukus koos noorlindude ja läbirändel olevate isenditega ulatuda 180 000 linnuni. See kamp sööb aastas ära vähemalt 9000 tonni kala.
- Foto: Priit Zingel
Kui seda matemaatikat tulevikku ekstrapoleerida, siis mitme aasta pärast meie kalavaru nahka pannakse?
Seda on väga raske hinnata ja ennustada, kuna kormoran on oportunistlik toituja ehk sööb kõige arvukamat ja kättesaadavamat saaki. Tõenäoliseks on hetkel kormorani põhiliseks toiduobjektiks ümarmudil, samas enne ümarmudila tulekut oli selleks emakala. Oluline on pidada meeles, et kuigi kormoranid toituvad domineerivast kalaliigist, satub toidu hulka ka teisi liike. Seega sõltub kormoranide mõju kalastikule ajast ja piirkonnast ning kisklussurvest. Lisaks on tegemist targa linnuga, kes suudab muutustega kiiresti kohaneda ja kes saab olude muutudes lühikese aja jooksul ka oma põhitoitumisel teisele liigile üle minna.
1. aprillil 2024 kinnitati uus kormoranide kaitse ja ohjamise kava. Eelmine kava, mis valmis 2008. aastal, jäi paraku riiulile seisma ning selles püstitatud eesmärgid suuresti täitmata, seda paljuski ka ornitoloogide torpedeerimise tõttu. Kas uue kava osas on põhjust optimistlikum olla?
Tõesti, eelmise kava plaanide ja tegevustega tegeleti efektiivselt kuni 2014. aastani. Pärast seda kokku kutsutud töörühm enam konsensuslikult ohjamiseks vajalikke kokkuleppeid ei teinud. 2024. aastal uuendatud kava koostamisel analüüsisime 2008. aasta kava tegevusi ja leidsime, et vajalik on eelmises kavas ettenähtud eesmärkide täpsem sõnastamine ning tegevuste paremini mõõdetavaks muutmine. Katusmõtted ja eesmärgid on 2008. ja 2024. aastal kinnitatud kavadel analoogsed ning ega täiesti uut jalgratast siin leiutama saagi hakata. Tänu eelmisele kavale on meil olemas järjepidev seireandmestik, mille aegread annavad hea ülevaate linnustiku muutumisest ja kolooniate paiknemistest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loomulikult oleme uue kava osas optimistlikud – meil on olemas kindlad tegevused, millest saab kavast lähtuvalt juhinduda, ning eesmärgid. Siinkohal aga ei ole mõistlik ega vajalik kellelegi näpuga näidata, vaid asetada rõhk tänasele, avatult kaasata kõiki osapooli ning tekitada erinevate huvigruppide vahel dialoog.
MTÜ Eesti Ornitoloogiaühingu nõudmisel jätkub Keskkonnaameti poolt kormoranimunade õlitamiseks väljastatud lubade õigusvastasuse tuvastamise vaidlus Tallinna Halduskohtus. Mida sisetunne ütleb – kas on lootust, et selle asja saab kevadeks, kui on munade õlitamiseks ainuvõimalik aeg, ikkagi selgeks või jääb sel aastal õlitamine üldse vahele?
Ootame kevadet, mil kohus teeb otsuse 2024. aasta kormoranide munade õlitamise õiguspärasuse kohta. Keskkonnaamet on kormoranide kaitse ja ohjamise tegevuskavas näinud vajadust kormoranide arvukuse ohjamiseks munade õlitamise kaudu ning oleme selle välja öelnud ka kormoranide koostöökogus, et plaanime lube anda ka 2025. aastaks, kui taotlusi esitatakse. Loomulikult analüüsime äärmiselt hoolikalt iga luba ning asukohta, kus me lubame ohjamist teostada. Oluline on, et kormoranide munade õlitamise ajal ei toimuks häiringut teistele haudelindudele, eelkõige just neile liikidele, kelle seisund on ohustatud ja kriitiline.
Riik on ornitolooge aastaid rahaliselt toetanud. Viimastel aastatel on aga välja kujunenud kurioosne olukord, kus riik annab ornitoloogidele raha, aga nood käivad sama raha eest riigiga kormoranide asjus kohut ja ajavad oma jonni. Talupojamõistus ütleb, et ei saa ju olla nii, et sa hammustad pidevalt seda kätt, mis sind toidab. Kas mõttekäik, et praegustel tingimustel tuleks ornitoloogide toetamine ära lõpetada või siduda toetamine kormoranide asjus kohtusse mittepöördumisega, tundub perspektiivne?
Tegemist on poliitilise tasandi otsusega, millega tegeleb Kliimaministeerium. Kindlasti ei saa Keskkonnaamet ühelegi huvigrupile dikteerida, mida nad võivad kohtusse kaevata ja mida mitte. Meil on demokaartlik riik.

- Surnud puud kormoranikoloonias Salusaarel.
- Foto: Ralf Mae
Kormoran pole juba enam mõnda aega üksnes kalanduslik, vaid ka looduskaitseline probleem. Kormoranide mõju floorale ja faunale, linnustikule ja kalastikule on hukatuslik – nende rooja tõttu hukkub peaaegu kogu taimestik, teised linnuliigid tõrjutakse välja, kalad süüakse ära. Mulle meenutab praegune olukord tulekahju – maja põleb, aga elanikud vaidlevad selle üle, kas kustutamiseks on vaja taotleda mingit eriluba ja kas seda ise üldse niimoodi teha tohibki.
Tõesti, teadustöödes on näidatud, milliseid muutuseid kormoranikoloonia kaasa toob. Selleks on näiteks taimestiku kadu läbi väljaheidete happelisuse, mille tõttu muutub mulla koostis, samuti mõju närilistele või koloonialähedasele veekeskkonnale. Ka toimuvad laidudel, kus kolooniad asuvad, muutused teiste linnuliikide struktuuris. Teadlasi huvitavad kindlasti ka koloonia ümberpaigutamise või lahkumise positiivsed ja negatiivsed mõjud ökosüsteemidele.
Eks kogu looduskaitse sisaldab ka paraja koguse filosoofilisi ning eetilisi küsimusi, mistõttu on tegemist keeruliste ja äärmise olulise teemaga. Elame ajastul, mil looduskaitse ja looduskeskkond omab meie teadvuses aina olulisemat kohta ega ole enam ühe väikese ühiskonnagrupi tegevus. Oleme ka õppinud oma vigadest, kuidas inimpopulatsioon on varasemalt loodust muutnud või proovinud seda parendada, kuid hiljem avastanud, et need tegevused on tekitanud hoopis vastupidise efekti. Seetõttu on meil vajalik oma sammude läbiviimisel analüüsida võimalikult suurelt kõiki aspekte, kaasata osapooli ning leida ühiselt parimad võimalused looduse kaitsmiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kormorani koostöökogu töö tulemusena on praeguseks lahendatud mitmeid n-ö piirküsimusi (nt on lubatud kormoranide laskmist nende magude uurimiseks), samas jõulise ohjamistegevuseni pole jõutud ja asjade senist käiku vaadates vist ka ei jõuta, enne saab kalavaru otsa. Ornitoloogide väide on, et tegelikult kormoranid ei tee mingit kahju. Nad nõuavad uusi uuringuid ning on mõista andnud, et enne nende poolt konstruktiivset suhtumist oodata ei ole. Kuidas siit punnseisust välja tulla ja edasi liikuda? Kas siin on (kasvõi teoreetiliselt) mõni kiirem tee kui lõputud läbirääkimised ja kummi venitamine?
Kindlasti on kogu protsessi juures oluline võtmesõna kaasamine, sealhulgas ka konfliktide lahendamine koostöökogus. Ilma selleta jõuame kiiresti 2014. aasta seisu, kus osapooled enam kuidagi koos edasi minna ei saa ning efektiivne tegevus lõpeb.
Lisaks kormoranide koostöökogu eestvedamisele järgib Keskkonnaameti kinnitatud kaitse ja ohjamise tegevuskava ka teisi eesmärke. Ehk et meil on teada olulised tegevused, nt toitumisuuring, mis annab valmimisel meile tänapäevased teadmised kormoranide toitumise kohta ning mida saab võrrelda kalurite väljapüükidega. Lisaks uuringute läbiviimisele on meile oluline samal ajal jätkata ka ohjamistegevuste elluviimisega. Sellega alustas Keskkonnaamet 2023. ja 2024. aastal, kui väljastasime lube munade õlitamiseks.

- Tallinna Halduskohus teeb otsuse 2024. aasta kormoranide munade õlitamise õiguspärasuse kohta kevadel. Sellest otsusest sõltub terve rida edasisi samme kormoranide ohjamise osas.
- Foto: Kerli Pettai
Kindlasti võivad eri huvigruppidele jäädagi erinevad nägemused ja tõekspidamised, mis ei pruugi lõpuni ühtida, kuid selle juures on oluline, et riik vahendab huvigruppide vahel regulaarselt ajakohast infot ning hoiab kõiki osapooli riiklike seisukohtade arutamise juures.
Ahvenamaal on kormoran mitteametlikult lindprii. Kohe, kui kuskile koloonia tekkima hakkab, võetakse pauguraud ja lahendatakse küsimus pikema jututa. Selle tulemusel pole Ahvenamaal ainsatki kormoranikolooniat. See on ju sama lind ja sama Euroopa, meist ainult paarsada kilomeetrit eemal – kuidas nemad tohivad ja saavad, aga meie mitte?
Tegelikult ei ole kormoran Ahvenamaal lindprii. Ahvenamaal, mis on autonoomne piirkond, ei ole kormoran seaduse järgi jahilind ning tema küttimine on lubatud vaid erilubadega, mis kormoranidele seal on kehtestatud. Ka mujal Soomes on kormoranijaht lubatud vaid erilubadega, mille saamiseks on vaja küttimise vajadus hästi ära põhjendada. Kindlasti ei saa Eestit ja Soomet üks-ühele võrrelda, kuna meil on erinev siseriiklik seadustik ning sellest tulenevalt ka riikide vahel erinevused. Ka Soomes tuleb ohjamist äärmiselt hoolikalt ning läbimõeldult kaaluda ning kergekäeliselt ei saa ka nemad seda läbi viia.
Tuleme nüüd harrastuskalastajate juurde. Mida harrastajad saaksid sisevetel kormoranidega teha? Kas uus ohjamiskava näeb ette ka mingeid võimalusi harrastajatele kaasalöömiseks?
Uues kavas on oluline koht uute kolooniate tekkimise takistamisel, kuna tegemist on mõjusa kormorani arvukuse stabiliseerimise meetmega. Siinkohal on väga oluline, et kui harrastuskalastajad märkavad kalastades uusi pesitsuskolooniaid, annaksid nad nendest nii Keskkonnaametile kui ka Keskkonnaagentuurile teada. Hetkel on sisemaal teada kolm kolooniat, mis asuvad Salusaarel, Sutlepas ja Tondisaarel. Lisaks on ka hea, kui harrastuskalastajad annavad teada ka jõgede või väikejärvede ääres toituvatest lindudest. Selle info abil on võimalik analüüsi teha ning vajadusel anda lube kormorani peletamiseks piirkondadest, mis on inimesele sotsiaalselt või kultuuriliselt olulised või mis paiknevad kaladele oluliste rändeteede ääres.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kormoranide munade õlitamine on seni toimunud läbi rannakalurite ühenduste. Nemad omavad tegevuse läbiviimisel ka kõige pikemat kogemust.

- Kormoranimunade õlitamine Kadaklaiul.
- Foto: Tuuli Tammla
Milline on hetkel n-ö tavalise harrastaja võimalusi defineeriv seadusraamistik? Mida tohib tavaline inimene (sh nt jahimees) kormoranide ohjamiseks teha, kus tohib teha? Mida kindlasti teha ei tohi? Milliseid seadusi oleks tarvis kiiremas korras muuta, et võimalusi laiendada?
Jahiseaduse järgi on meil võimalus küttida kormorani 1. augustist 30. novembrini. Küttimine on keelatud kaitse- ja hoiualadel, kus kehtib üleüldine küttimise keeld või linnujaht. Mujal, kus looduskaitselisi piiranguid ei ole, on jaht eelnimetatud ajal lubatud.
Tavaline inimene saab kormoranide ohjamisse panustada näiteks vaatlusandmetega, andes väärtusliku sisendi nende lindude toitumis- või puhkealade või kolooniate kohta. Igasugune informatsioon on oodatud ning sellisel juhul saab näiteks oluliste siseveekogude kaitseks meetmeid rakendada.
Kindlasti soovime rõhutada, et isetegevuslik vaenamine, olgu selleks siis pesitusajal lindude häirimine, munade eemaldamine või poegade tapmine, on keelatud ega ole lahendus, mis aitaks meil kormoranide arvukust piirata. Selline tegevus tekitab vaid probleeme juurde. Koordineerimata ohjamiste puhul võivad saada kahjustada hoopis teised linnuliigid, kelle seisund on ohustatud ja keda keegi otseselt kahjustada ei soovi. Ja ega lind vaenamisest ära kao – ta liigub mujale, kus võib sattuda hoopis kalastiku seisukohalt tundlikumale alale. Lisaks tekitab selline tegevus ka suuremaid kääre ja konflikte eri huvigruppide vahel.

- Et Keskkonnaamet saaks konkreetsetes kohtades tegevusi planeerida, on olulised vaatlusandmed. Nende kogumisel saavad kõik harrastajad abiks ola.
- Foto: Kerli Pettai
Kui kormoranid laienevad kellegi kodujärve kaldale, kas harrastaja võib siis need kormoranipesad maha tõmmata või on see seadusega keelatud? Kui jah, siis millist seadust tuleks muuta?
Kormoran pesitseb reeglina koloonias ning need asuvad peamiselt rannikumere laidudel ja väikesaartel. Eestis on hetkel registreeritud kolm kolooniat ka sisemaal, mis asuvad kas järvede saartel või kallastel piirkondades, kus üldiselt inimesi väga palju ei liigu. Uusi kolooniaid asutavad reeglina noorlinnud, kes on pärit tihedalt asustatud kolooniast. Noored hajuvad kaugemale kui vanemad pesitsejad, s.t noorlinnud on n-ö maadeavastajad. Tihti aetakse segamini pesitsuskolooniad ja toitumis-, puhke- ja ööbimisalad. Seega on oluline vahet teha, kus kormoran pesitseb ning kus asuvad tema toitumis- ja puhkealad.
Rahustuseks võin öelda, et ilmselt on tõenäosus, et kormoran kellegi kodujärve kaldale pesitsema tuleb, äärmiselt väike. Tegemist väga inimpelgliku liigiga, kes ei eelista kohti, kus inimesed elavad ja liiguvad. Teine asi on toitumis- ja puhkealadega – kõige kuulsam kevadine toitumisala on Pärnu jõgi ning seal on viimastel aastatel aset leidnud heidutamised, et kaitsta Pärnu jõkke suubuvat meritindi asurkonda ning muud jõe kalastikku, sh kaitsvaid kalaliike ning kalade asustamisi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui aga peaks juhtuma, et linnud hakkavad kevadel enne pesitsemist kellegi kodujärve äärde koonduma, on võimalik ennetada lindude pesitsemist ebasobivas kohas. Või teise variandina, kui kellegi eramaal käivad linnud toitumas, on võimalus neid eramaalt peletada, kuid lubatud ei ole surmata. Paralleeli saab tuua juba ühiskonnale juba tuttava olukorraga – kajakad inimasulates. Selleks tuleks juba varakult alustada häiringuga, et linnud ei saaks pesitsemist alustada. Kui pesitsemine on alanud ja ka munad pesades, ei ole Looduskaitseseaduse järgi lubatud linde enam tahtlikult häirida ega pesasid eemaldada. Kindlasti tuleb sellisel juhul võtta ühendust ka Keskkonnaametiga, kust saab juba täpsemaid juhiseid.

- Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo spetsialist Kerli Pettai.
- Foto: Üllar Meriste
Taanis on rannikumere kalavarude vähenemise tõttu kormorani arvukus stabiliseerunud, kuid linnud on avastamas uusi toitumisalasid jõgedel ning arvatakse, et see on meriforelli ja harjuse arvukuse vähenemise üks peamisi põhjuseid. Pärnu jõest me ei räägi, sealsed laskuvad smoldid pannakse niikuinii nahka. Kui aga kormoranid on ühel päeval meie Põhja-Eesti lõgejõgedel (Pirital, muide, juba on), siis mida harrastajad saaksid teha?
Veelkord – olulised on vaatlusandmed, et saaksime konkreetsetes kohtades tegevusi planeerida. Meil on olemas iga-aastane väikeste meresaarte haudelindude seire ja ka linnukolooniate seire, tänu millele on linnu pesitsemise paiknemine ning asurkonna suurus üldiselt teada. Kuid ilmselgelt ei jõua seirega katta see kõiki kohti ning lisaks ei seirata toitumispiirkondi. See on väärtuslik info, mille abil saab astuda järgmisi samme. Ka MTÜd saavad sellistes kalastikule olulistes kohtades näiteks kevadeks heidutustaotlusi esitada, et tundlikel aladel kalavarusid kaitsta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!