Kalaradar, 24. nädal: kohapüügi paljulubav avalöök, unistuste linaskisaagid, suured jõeforellid
Jagame Kalastaja nädalaülevaates püügiinfot, et saaksid oma kalaretki paremini planeerida. Kivi kotti!
Loe AI kokkuvõtet
Emajõe kohahooaja algus oli mullusest selgelt parem: püüdjad said 11. juunil lühikese ajaga rohkelt võtte ja mitu mõõdukala ning ka teadlaste hinnangul on jõgesse koha hästi tulnud. Rainer Mahl, Robert Samarüütel ja Juhko Voomets kirjeldasid väga head püüki. Samas hoiatas Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlane Laur Tammeorg, et keeluajal püütud kudekala kahjustab sigimist ja võib tuua uusi piiranguid. Mujal Eestis aktiveerus ka linask ning öine jõeforellipüük.
Emajõe koha avalöök: kala tuleb hästi!
Emajõe kohapüügi hooaja esimesed püügitunnid olid paljutõotavad. Vett on jões vähe, püüda saab hästi ja kala paistab olevat jõkke kenasti sisse tulnud. Ehkki Emajõel käis juba keeluajal usin kohapüük ning eeldati, et paljud augud on enne hooaja algust hõredaks püütud, jätkus avapäeval kala ka ausatele spinningumeestele.
Vast kõige paremini toimis esialgsetel hinnangutel Luunjast ülesvoolu jääv jõeosa, seevastu Sarakuustest allavoolu oli püügis rohkem alamõõdulist kala. Suhteliselt kõige viletsamad tulemused olid Kavastust allavoolu kuni Koosa jõeni, sealt saadi avapäeval valdavalt väikest kala ja mitmed traditsioonilised paigad ei andnud ainsatki kontakti kalaga. Mõistagi on see aga kõik subjektiivne, sest Kalastaja sai tagasidet umbes kümnelt kalamehelt, mis on üldistamiseks liialt väike number. Saagid olid avapäeval kellel kuidas, aga üldjoontes jäid need mehed, kellega meie suhtlesime, püügiga rahule.
Ka kalateadlased ütlevad, et mõõtmisandmeil on koha sel aastal Emajões tublisti. Kalastaja vestluspartnerid, keda kohapüügi esimesel päeval küsitlesime, väitsid kui ühest suust, et 11. juuni hommikutunde ei saa saagi osas mulluse hooaja algusega võrreldagi, tulemused on mäekõrguselt paremad.
Alustame Emajõe ülevaadet Rainer Mahlast, spinningupüügi võistluse Mahlfishing Predator Cup eestvedajast, kes püüdis 11. juunil Emajõel Ihaste ja Luunja piirkonnas umbes kella 7st kella 13-ni. „Olin paadis üksi ja et tegelesin ka oma e-poe jaoks reklaamvideote tegemisega, nii ei olnud ma püügiaja kasutuse osas kõige efektiivsem,“ alustas ta tagasihoidlikult. „Olin suhteliselt paikne, kokku püüdsin vaid viies erinevas piirkonnas. Kohe esimeses oli kala, sinna jäin pikemaks ajaks, aga kala oli ka mujal. Hooaja algus on oluliselt parem kui eelmisel aastal, koha on jões palju,“ rääkis Mahl.
Rainer Mahla hetked kohapüügi hooaja avamiselt
Peamiselt püüdis Mahl soomlaste Kuore 11 cm pikkuste silikoonidega, vahel ka 10–12 cm Rapala Kickmaniga. „Kala oli nii sügavas kui ka madalas vees, sain kohasid ka 2–3 meetri sügavuselt, kivipõhjaga kohtadest,“ ütles Mahl. „Kokku sain umbes 15 koha, neist kolm olid mõõdus – 65, 50 ja 47 cm,“ lisas ta. Mitu kala oli päris mõõdu piiril, need ujuvad jões edasi. „Paar mõõdukat läks veel ära, võttusid oli palju. Haugi tuli kah.“
Kalastaja küsimusele, et mis värvi silikoon kõige paremini töötas, vastas Mahl naerdes, et ükskõik milline, aga peaasi et oleks roheline. Ta täpsustas, et suuremad kalad paistsid siiski eelistavat naturaalset värvi ning punaka sabaotsaga peibutist. Ka mainis ta, et üks suur koha oli märgisega ning selle lasi ta jõkke tagasi, et kalateadlased selle abil rohkem andmeid saaksid koguda. Mahl kasutas püüdes sõltuvalt püügikohast 13–20-grammiseid jigipäid.
Emajõe ääres elav Robert Samarüütel käis hooaega avamas kajakiga. Varavalges Ihaste kandis jõele läinud mees lõpetas püügi enne tööpäeva algust. „Sain kokku 16 kala,“ oli ta käiguga rahul. 46, 48, 49 ja 51 cm-sed kalad tulid kaasa, teised ujuvad jões edasi. „Õige mitu kala oli mõõdu piiril, päris pisikesi nagu ei olnudki. Tänavu on palju parem hooaja algus kui eelmisel aastal, ei anna võrreldagi.“
Samarüütel kasutas 14–15-grammiseid jigipäid, öeldes, et 20-grammised tundusid selgelt liiga rasked, olles liiga kiire vajumisega. Värvidest töötasid tema arvates kõige paremini naturaalsetes toonides silikoonid.
„Varahommikul, kui Robert püüdis, ei olnud mingit vahet, kala võttis kõike,“ oponeeris Samarüütli jutule tema paarimees spinningupüügi meistrivõistlustel, Juhko Voomets. Mullu „eestikatel“ koos Samarüütliga hõbemedali võitnud Voomets käis kohapüügi hooaega avamas koos poeg Jacobi ja sõber Kristjaniga. Kalaretke eredaim tabamus oli ca 3,3 kg kaalunud koha, Voometsa poeg Jacob sai aga neljakilose haugi. Kokku käis püüdjate paadist läbi paarkümmend koha. Voomets ütles, et kui koha hommikune hea võtt läbi sai, siis tundus, et kala hakkas eelistama roosakates või rohekais toonides peibutisi.
„Varahommikut!” kirjutas Kalastajale 12. juunil tartlane Imre Ossul, kui pärisime, kuidas kohapüügi esimene päev möödus. „Tundub, et sel aastal kala jōes on, ja rohkelt. Eile hommikul vara oli võtte palju ja kui leidsid õige koha, siis tuli kala ketti. Õiges piirkonnas olles polnud mingit vahet, mis otsas oli, vōttis sisuliselt kōike, mis alla läks. Aga mul tekkis oma lemmik küll, mida alatasa toksas. Tundus, et sügavas võttis kala paremini. Raskused olid sõltuvalt püügikohast 14–20 grammi. Mina sain kokku seitse mõõdukala, kolm 1,5–2 kilo kaalunud koha võtsin ära. 46–50 cm-sed kalad läksid jõkke kosuma. Nüüd kohv sisse ja uuele ringile!”
Emajõe koha värvieelistusi 11. juunil
Kalastaja sõber Raimo Kummer ütles neljapäeva õhtupoolikul, kui Emajõelt Tallinna poole tagasi sõitis, et jõudis jõele alles hommikul poole kaheksast ning selleks ajaks oli parematel meestel juba neli mõõdukala püüdja kohta ära võetud. „Läksin peale Luunja sadamast ja sõitsin ülesvoolu; esimese mõõdukala sain kanalist. Seejärel oli erinevates püügikohtades hästi palju lööke ja togimisi ning tagasi sai lastud hulk alamõõdulisi kohasid, kuni jõudsin Luunja sadamakanali kõrvale, sealt sain enne nelja veel kolm mõõdukala, mis tulid sisuliselt jutti. Kokku käis paadist läbi 15 koha, millest kuus olid mõõdus ja neli võtsin koju kaasa. Kaks andsid mõõdu välja õige napilt, need lasin tagasi. Väga suuri seekord polnud, kõige pikem oli 53 cm. Umbes neljast pani kala suu kinni, pärast seda ei toimunud enam midagi huvitavat ja poole viie paiku tulin maha,“ rääkis Kummer.
Raimo Kummeri avapäeva kohasid
Mis värvi jigi võttis? „Minul toimis selgelt kõige paremini tumelilla – kõik mõõdukalad tulid ühe ja sama Lucky Johni landiga, mis on ka pildil näha. Proovisin teisi kah, aga nendega sain vaid alamõõdulisi ja togimisi või siis ei tuntud nende vastu üldse mingit huvi.
Kala paistab sel aastal üle tüki aja jälle arvestataval hulgal olevat. Luunja ümber, kus mina püüdsin, toimus igal pool midagi. Näiteks hommikul oli kanalis kuus paati ja kõigis saadi kala. Veel tundus, et kala on jões üsna laialt. Samas päris suurtest kohadest ei olnud kuulda.“
Tartus Kalastussport.ee kauplust pidav Sten Urbanik käis sõpradega Emajõel kohahooaega avamas hommikul enne tööd ja jäi samuti püügiga rahule. „Kella kuuest läksime Luunja sadamast peale ja kella kümneks olin Tartus tagasi ja tegin poe lahti. Selle ajaga saime kolme peale kaheksa mõõdukoha,“ muljetas ta. „Püüdsime Luunjast ülesvoolu ja tegevus hakkas pihta kohe esimestest visetest alates. Paistab, et sel aastal on Emajões koha kenasti. Püüdsime põhiliselt lillakate ja erksamate toonidega ning enamikes kohtades klaaris kenasti ära 18–20-grammiste peadega. Vihmad Emajões veel vett tõstnud ei ole. Lisaks kohadele saime veel ka haugi ja ahvenat.“
Oliver Sasmil ja Sten Urbanik kohahooaega avamas
Kas püüdjaid oli palju? „Kui meie peale läksime, oli Luunja sadamas ainult kaks autot, maha tulles oli siiski rohkem. Aga mingit meeletut rahvamassi ei olnud kusagil, kõik paadid mahtusid jõele püüdma. Pea kõik Tartu kuulsamad kohapüüdjad olid jõel ja kuuldavasti said kõik ka kala.“
Kas Peipsi ahvenast kah midagi kuulnud oled? „Ise käisime pühapäeval järvel Vasknarvast, aga seekord midagi erilist ei saanud. Samas altpoolt oli juba mõned päris ilusad saagid saadud. Ja Narva jõel Vasknarvas on kah korralik ahven juba olemas.“
Tartlane Gediminas Jürjo läks sõbraga Emajõele kohahooaega avama viie paiku hommikul Kavastust. „Püüdsime Kavastust allavoolu kuni nn tsoonini välja, aga Kavastu ja Koosa jõe vaheline jõeosa jättis üsna kehva mulje, sinna ma nüüd mõnda aega jalga ei tõsta. Kavastu ja Luunja vahel oli seis kuulu järgi parem ja kõige rohkem olid rahul need, kes püüdsid Luunjast ülesvoolu Tartu poole. Oli kuulda, et ka päris ülemjooksul Jõesuust allavoolu saadi hästi kala,“ rääkis ta.
Gediminas Jürjo avapäeva kalu
„Kohe alguses saime Kavastu augult kuus koha jutti, aga siis tegi nagu pausi sisse. Kokku käis minul ja sõbral paadist läbi 11 koha, millest kolm olid mõõdus ja üks pudises juba kahva peal olles ära. Selles piirkonnas, kus meie püüdsime, paistis kala olevat pigem hajusalt ja enamus kalu olid siiski alamõõdulised. Kaaspüügina tuli hästi palju väikest haugi, kelle sekka eksis ära ka üks korralik, 1,5-kilone kala.“
Kui suure pea ja mis värvi jigiga püüdsid? „Enamasti püüdsin 17- ja 20-, mingites kohtades ka 25-grammiste peadega. Värvidest näris enam-vähem kõike, aga näis eelistavat sellist, kus oli oranži sees.“
Riivo Müür Lodjakoja all
Suurem latikapüük on Emajõel selleks kevadsuveks läbi, ent kes püüda mõistab ja õigeid otsuseid teeb, võib n-ö rongi viimase vaguni veel kinni püüda. Tartlane Riivo Müür käis Tartu linnavahel latikapüügist viimast võtmas ning sai kala kenasti. „Nädalavahetusel Lodjakoja võistlusel tehtud vead jäid hinge närima, nii et kasutasin võimalust teha üks vigade parandus. Kala oli üpris aktiivne ja taktika töötas, käest käis läbi 23 latikat ja kaheksa säinast,“ kirjutas ta Facebookis.
Keeluaja inetu varjukülg
Nii nagu eelmisel kevadel, oli ka tänavu Emajõel näha püüdjaid, kes keeluajale vaatamata koha jigitasid. Oli selliseid, kes kala äragi võtsid, kuid peamiselt püüti kalad kinni ning lasti need siis lahti. Juriidiliselt on selline käitumisega justkui korrektne, aga sisuliselt tähendab see, et püütakse välja kudepesa kaitsev isaskala. Väsitamisele ja veest välja võtmisele ning kaalumisele-pildistamisele järgnev trauma on piisavalt tõsine, et kala enam pesale ei naaseks. Kaitseta jäänud pesas mari ellu ei jää, see mattub jõesetete alla või hävitavad selle kiisad ja lepiskalad.
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlane Laur Tammeorg, kes Peipsi ja Emajõe koha uurib, nentis, et probleem on tõsine. Ta ütles, et ei oska täpselt ütelda, kui palju teadlaste poolt märgistatud kalu on enne keeluaja lõppu välja püütud. „Neid kindlasti on,“ ei olnud ta ülemäära optimistlik. „Meile anti isegi keeluajal märgisega kaladest teada. Akustiliste märgistega kalad liiguvad õnneks valdavalt Koosa jõe suudmest allavoolu jääva keeluala piirides, nende enne keeluaja lõppu tabamise tõenäosus on madalam. Olukord on väga kurb, sest asi kulmineerub tõenäoliselt järjekordse piiranguga.“ Ta lisas, et keeluajal on koha püüdmas nähtud ka mitmeid Kalastajas ilmunud fotodelt tuntud kalamehi.
Linask sätib kudema
Linask sätib kudema, aga sõltuvalt veekogust on veel mõnda aega õngega püütav. Tundub et linaskid kogunevad just nüüd, enne kudemist, suurematesse seltskondadesse või on hetkel lihtsalt väga hea isuga, igatahes tõi eelmine nädal kaasa mõned märkimist väärivad linaskitabamused.
Erakordselt ilusa linaskisaagi sai möödunud nädalavahetusel Viljandimaa väikejärvest lihtkäsiõngega Salmo ekspert Jaan Grents.
„Õhtul kümnest hakkasin püüdma ja hommikul viie paiku lõpetasin, selle ajaga käis käest läbi 35 linaskit, millest 22 suuremat panin sumpa – nende kaal oli kilost üles. Kõige suurem kala kaalus seekord 1,6 kg, nii et väga pirakaid ei olnud. Esimesed kalad sättisid nähtavasti juba kudema, lobistamine oli vahepeal päris aktiivne,“ rääkis ta.
„Kõige paremini võttis kärbsetõuku, aga kui särjed kiusama hakkasid, püüdsin vahepeal ka Sensase meemaitselise maisiga, sellega tuli kah hästi. Peibutussööta oli vaja küllaltki tihedalt juurde visata, muidu vajus kala laiali. Pealtsöötmine Sensase kollase Method Mix atraktoriga toimis väga hästi, see tõmbas kala ülihästi käima. Kaaspüügina sain ka kümmekond latikat, mida see atraktor samuti hästi alla tõi. Ehkki vett oli püügipaigas vaid 1,5 m, läks üks väga suur latikas ka ära, seda ei saanudki pinda, tuli pooles vees lahti.
Püük oli ses osas väljakutsuv, et kui konksusööt oli põhjast 10 cm kõrgemal, ei saanud ühtegi võttu, ja kui vedeles põhjal, nii et ujuk püsis ühe koha peal, siis kah ei võtnud nii hästi. Kõige paremini toimis see, kui konksusööt asus põhjast 1 cm võrra kõrgemal ning tuul pani rakenduse aeglaselt triivima.
Nii aktiivset võttu pole mul ausalt öeldes vist varem olnudki. Lõpetasin püügi ära, kui kala veel võttis ning pärast pildistamist lasin kõik tagasi, koju ei võtnud seekord ühtegi. Las poisid koevad!“
Venekeelses FB grupis Rõbalka v Estonii kirjutas Männiku karjääris tehtud tublist püügist Juri Danilenko. „Sain ka lõpuks linaskit püüdma. Püüdsin 10. juunil kella kümnest õhtul kuni viieni hommikul fiidriga Männiku karjääris. Sain kokku kuus umbes kilost linaskit ja palju 100–300-grammiseid särgesid. Konksusöödaks oli kärbsetõugu ja maisi võileib.“
„Pole ammu postitanud, seega otsustasin esimest korda sel aastal linaskile minna,“ kirjutab samas grupis Miron Nikonorov. 7. juuni õhtul Maardu järvel alanud püügisessioon algas tempokalt, esimene kala võttis juba 10 minutit pärast püügi algust. Südaööks olid püüdjad saanud 7–8 linaskit, millele järgnes võtupaus. Kala aktiveerus uuesti umbes kell kaks öösel, vastu hommikut võtt rauges. Aga ainult selleks, et umbes poole kuuest hommikul uue hooga puhkeda.
Lõplikuks tulemuseks jäi 37 linaskit. Kala võttis kärbsetõuku ja ka maisi, Nikonorovi hinnangul ei olnud konksusöödal erilist vahet. Kaks kala võeti kaasa, mõned anti samas kohas püüdnud soliidses eas kaasõngitsejale, enamik linaskeid vabastati.
Hiilgav linaskisaak Maardu järvest
7. juuni hommikul Saaremaal Kingli peakraavil linaskit õngitsenud Rain Väät tulemusega ei hiilanud. Sensase linaskisööda sisse segatud melass ja epitseiin, meesiirup ning hakitud sõnnikuussid meelitasid kohale vaid kaks väheldast linaskit ning ühe kopsaka, 1,4-kilose kuldkogre. „Muidugi ka meeletult roosärge,“ oli Väät nördinud.
Püük käis 7-meetrise lihtkäsiõngega ning konksu otsas olid keskmise suurusega sõnnikuussid. Tabatud linaskid ja koger olid ootuspäraselt kudemata ning need elavad veekogus edasi. Hommikuse püügisessiooni ajal oli Väädi sõnul näha arvukaid veepinnal mängivaid linaskeid, kuid konksusööda vastu kalad huvi üles ei näidanud.
Kingli peakraavi koger ja linask
Hiiumaal tuulehaug lõppemas, säinast palju
Hiiumaal on tuulehaug läbi saamas, pinnavõrku ja mõrdadesse ta enam ei kipu, aga landiga sügavamast veest veel saadakse. Säinast on väga palju, aga kohalik haug on viimasel nädalal tagasi andnud – kas pole lihtsalt võtnud või on tormidega jälle ära liikunud.
Kärdlas Hiiu Viikingi kalastus- ja paaditarvete kauplust pidav Taido Elmi ütles neljapäeva pärastlõunal Kalastajale, et hiidlased on lubatud vihma ja marutuule ootel. „Ennist natuke juba sadas, aga suur sahmakas pole siia veel kohale jõudnud. Teeme täna väliüritusel toitlustamist, isegi suitsuahju tõstsime igaks juhuks telgi alla,“ rääkis ta.
„Tuulehaug on selleks kevadeks suuremalt jaolt läbi, praegu on käes viimane ots. Kaldast kaugemal landiga veel saadakse, aga nädalatagusega võrreldes ikkagi juba selgelt vähem. Mõrrameestel on samuti kogused kokku kuivanud, ehkki kuigi palju veel tuleb. Merel saadakse hästi säinast, mida on taas uskumatult palju. Kohaliku haugiga on nii ja naa, ahvenat aga ikka veel napib. Loodame siin kõik, et ei tule teist niisugust aastat nagu eelmine, kui ahven lõpuks korralikult koonduma ei hakanudki. Eks näis.“
Ka Hanno Kask kinnitas neljapäeva õhtul, et tuulehaugi Hiiumaal veel saadakse, ehkki püük hakkab lõppema. „Mõrda ega pinnavõrku tuulekas enam hästi ei lähe, aga landiga sügavamast veest veel saab, kui lant pikalt välja lasta. Näiteks sõidad Kärdla alt 3–4 km välja madalike vahele ja mõne tuuleka saab sealt kindlasti kätte,“ rääkis ta.
Hanno Kask Salinõmme laidude ümbruses
„Kodumaine haug, keda siin vahepeal suvistes kohtades massiliselt oli ja keda igaüks sai, on nüüd kuidagi tagasi tõmmanud. Eks saadakse ikka, aga pigem tagasihoidlikult. Paistab, et praegu väga ei võta ja triivides pole neid palja silmaga ka eriti näha. Ise käisin viimati merel eelmisel nädalavahetusel ja sain ainult kaks haugi. Ütleme nii, et mõnedes tavapärastes kohtades, kust oleks kindlasti pidanud haugi saama, teda ei olnud või lihtsalt ei võtnud. Aga siis oli torm just vee sogaseks peksnud. See-eest säinast on lolluseni, kes seda kala landiga püüda tahab, sel on praegu jõulud.
Sadamatest on hakanud ussiõngega kuigi palju ahvenat tulema, aga kogused on esialgu väikesed. Paistab, et kõige toimivam taktika on hetkel see, et tuleb käia ja ahvenale lihtsalt peale sattuda. Vahel lööb tuulega sisse, siis saab. Aga meres pole ahven veel parve läinud ja üldse tundub teda olevat vähevõitu.“
Rannikumere uudised
„Käisime ühe päeva jooksul paari poisiga Pilguse lahe peal ja Suurlahel,“ rääkis Kalastajale Kuressaare Nooruse kooli kalastusringi vedav ja samas koolis õpetajana töötav Sander Suurhans. „Aga lauspäike meile miskit head ei teinud. Saime mõned haugipulgad ja ühe säina, Suurlahelt mõned ahvenad. Ühesõnaga, vilets värk oli. Paar päeva tagasi käisin veel Suurlahel, püüdsin seal õhtul poolteist tundi. Selle aja jooksul käis paadist läbi pea paarkümmend ahvenat.“
Saaremaa kalahetki
Kuidas tuulehaugiga lood on? „Pole enam ammu käinud. Miskit veel tuleb minu teada, aga see pidu hakkab vist vaikselt lõppema.“
Muhumaa vetes Lõunaranna sadamast püügiretkesid korraldav Martin Üürike aka Vänto rääkis Kalastajale, et vahepeal nädalaks-paariks justkui passiivsemaks muutunud haugid on taas väge täis ning võtavad hästi. „Kala on väga palju ja mõõt on suhteliselt ühtlane, 55–75 cm. Täna (neljapäeval – toim) käis nelja inimese peale paadist läbi julgelt üle 100 kala.“
Vormsi saarega piirnevates vetes püügipäevi teinud kalagiid Timo Tintse rääkis Kalastajale, et kui saarest põhjakaarde jäävates kohtades on olnud tuule tõttu keeruline ja isegi võimatu püüda, siis lõunapoolseil platsidel on vesi selgem ja püük hea. Vesi on pisut tõusnud, veetaimi veel väha ning tingimused head. „Pühapäeva hommikul oli võtt kehvavõitu, saime paati umbes 35 kala. Õhtupoolik oli seevastu palju parem, kui 100 kala täis sai, siis otsutasime ümmarguse numbri täitumisel lõpetada.” Ta lisas, et püüti peamiselt plekklantidega, nii väikeste Professorite kui ka Sohniga. Professori puhul töötasid kuld/hõbe, Sohni puhul hõbe. Püüki tuli ka suuri ahvenaid ja säinaid.
Lendõngitsejate pidu jätkub
Forellijõgedel jätkub lendõngitsejate aasta tegusaim periood, ühepäevikuaeg. Soojematel jõgedel ja jõelõikudel on ühepäevikute koorumine ja lend praeguseks juba läbi, aga külmaveelistel jõgedel saab püüda veel umbes nädal aega, võib-olla veidi enamgi. Sadanud vihmad on jõgedes vett pisut kergitanud, aga kokkuvõttes on veed ikkagi madalad ja forellid on enamikes selgeveelistes jõgedes väga ettevaatlikud.
Viimase nädala jooksul on olnud vaja kala saamiseks olla õigel ajal õiges kohas, sest kalade esimene nälg on kustutatud, toitumine toimub hästi kindlatel aegadel ja kui n-ö parimal ajal valesid otsuseid teha, võib kergesti ilma kalata jääda. Lendõngitsejad kurdavad, et mitmetel jõgedel on forellid end ühepäevikutest nii täis puginud, et toituvad episoodiliselt ja harva, võtavad pinnalt vaid üksikuid ühepäevikuid ega tunne pakutava kunstputuka vastu mingit huvi. Ja tõepoolest – kui mööda veepinda tuleb alla 200 ühepäevikut ja kõht on täis, siis miks peaks kala otsustama selle 201. putuka kasuks?
Viimase nädala lendõngeforelle
Kõigele vaatamata on lendõngitsejad viimasel nädalal tabanud arvukalt ilusaid kalu ja kuulda on mitmetest üle 2-kilostest jõeforellidest. Kui uskuda Facebooki jõeforellipüüdjaid koondavaid gruppe, on osad mehed oma isu juba ka täis püüdnud, söögikalad koju viinud ning ühepäevikuajale joone alla tõmmanud.
Jõeforelli ööpüük
Lendõngemeeste saakide kõrval on tugevamalt pildile tulnud ka öisel ajal landi või liitsiga tabatud täpikud. Sven Martoja aka spinnaputukad.ee teatas mõne aja eest järgmist: „Käisin mina ka siis selle aasta esimesel päris ööpüügil ja tuleb tunnistada, et roostes on see masinavärk. Mitu ilusat suurt kala pudistasin ära. Õnneks lõpuks ühe 49–50 cm kanti jõeka vastu hommikut ikka kuidagi kobaga kätte sain. Ujus temagi kuhugi okste vahele, aga sel korral oli minul rohkem õnne. Kontakte, võtte, äraminekuid ja väiksemaid kalu oli muidugi palju ja eks sai neid pisikesi kättegi omajagu aga kes neid ikka enam pildistada viitsib... Kala on aktiivne ja ööd on isegi pilves ilmaga megalt valged!“
11. juuni pärastlõunal vihmaseks ja tuuliseks kiskunud oludes jõekat püüdma siirdunult kirjutas Martoja aga järgmist: „Täna siis perfect setup – vahetult enne vihma algust jõe äärde. Mõne tunni möödudes oli juba kaks kala kotis ja edasi puhas C&R püük. Liiga pikalt liguneda ei viitsinudki, ritv kokku ning koju tagasi.”
Seotud lood
Enimloetud
5
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele