Lendõngitseja jaoks tähendab ühepäevikuaeg eelkõige võimalust selekteerida ja püüda suuri kalu ning hea õnne korral uuendada oma forellirekordit. Järgnevalt käime üle põhilised asjad, mida lendõngitseja juuni alguses jõe äärde minnes võiks teada.
Alustuseks võib mõistagi küsida, mille poolest erineb suurte forellide püüdmine forellipüügist tervikuna – on seal üldse mingit vahet? Minu arvates on ja see väljendub eeskätt väikese ja suure kala erinevates elu- ja varjepaikades, toitumise aktiivsuses ja ajastuses, ettevaatlikkuses jms. Väikest kala on lihtne leida ja kerge võtma saada, kus iganes ta ka ei ole, seevastu suure forelli tabamine nõuab lisaks püügi spetsiifika tundmisele eelteadmisi nii kala asukoha kui antud jõelõigu eripärade kohta. Vabalt võib juhtuda nii, et trambid päev läbi mööda jõekaldaid ega näe ühtegi märki suure kala esinemisest – jõgi oleks nagu välja surnud. Siis aga, kui oled juba käega löömas ja kõnnid tagasi auto poole, et teisele jõele minna, saad tunni aja jooksul otsa kaks pirakat kolli, pärast mida valitseb taas vaikus. (Miks osad suured kalad toituvad päeva jooksul väga lühikest aega, sellest hüpoteetilises võtmes allpool.) Olukord, kus kõnnid päeva jooksul maha 10 km, teed selle ajaga vaid 10–15 heidet ja saad kätte kaks korralikku kala, on ühepäevikuajal tegelikult üsna tavaline.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Stimulator on vahva pinnaputukas, mis toimib väga hästi kevadest sügiseni, korralikult seotuna ujub veepinnal nagu kork ning on ühtviisi atraktiivne nii kala kui ka kalamehe silmale. Kuna Stimulatoriga on püütavad praktiliselt kõik pinnalt toituvad kalad, maksab sel söödal pikemalt peatuda.
Kui hakata mõtlema, mis püügitehnikat ja millised putukaid meil aasta ringi enim kasutatakse, on nendeks paljude jaoks ilmselt nümfid ja nümfitamine. Põhjus on lihtne – nümfidega on püütavad pea kõik lendõngekalad läbi enamuse püügihooaja ning seda saab praktiseerida peaaegu kõigil veekogudel. Nii ongi paslik hooaja alguses vaadelda nümfidega püüki ning selle ilmselt kuulsaimat vormi, Czech nymphing’ut ehk Tšehhi nümfitamist, mis sisaldab endas nii putukat kui püügitehnikat.
Mida silmas pidada, et lendõng ja selle nöör üksteisega hästi läbi saaks ning kalamees püüki naudiks?
Talv on lendõngitsejate jaoks üsna vaikne aeg. Väljas on lumi ja miinuskraadid, kuid soodsate ilmaolude korral on võimalik jäävabast veest ka kala püüda. Eelkõige on sel ajal püügikaladeks pärast kudemist jõgedesse talvituma jäänud lõhed ja meriforellid, keeluaja lõppedes ka jõeforell. Järgnev lugu on märgade putukate klassikasse kuuluvast putukast nimega Dr Burke. See on sööt, millele tasub kindlasti tähelepanu pöörata ning talvisel ja varakevadisel ajal ka püügiaega anda.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.