Laupäeval puhus küllaltki tugev tuul ning võistlejad üritasid võimalikult hästi püüda väga õrna ja ettevaatliku võtuga kalu. Pühapäeval aga oli enam-vähem vaikne ning tänu eelmise päeva kõvale söötmisele oli kala palju rohkem ning võtt aktiivsem. Nelja tunniga püüti 21 osaleja poolt välja Tarbja võistluste ilmselt üks rekordtulemusi, 86,424 kg kala.
Kahe päeva kokkuvõttes tabati ka hulgaliselt n-ö boonuskalu – kokku tervelt 13 linaskit ning võitja Kaspar Mooses lisaks ka 982 g kaalunud kuldkogre. Põhiosa saagist moodustasid siiski latikalipsud ja särjed.
Üldarvestuses võidutseski Kaspar Mooses, kes võitis mõlemal päeval oma sektori ning püüdis välja 10,726 kg kala. See oli üks kahest üle 10-kilosest tulemusest. Teiseks tuli Enno Toomla ning kolmanda koha sai Toivo Reinpalu. Tema püüdis kahe päeva kokkuvõttes kaaluliselt kõige suurema saagi, 12,552 kg, ent teisel päeval oma sektoris saadud kolmas koht jättis ta kolmandaks ka kokkuvõttes.
Noorteklassis sai esikoha Ruudi Lembke, kel tabas teisel päeval muude kalade seas ka viis linaskit, võitis oma sektori ja pälvis üldarvestuses tubli 5. koha. Teiseks tuli Riko Ruben Lembke ning kolmandaks Martin Karsfrei.
Tarbja etapi võitnud Kaspar Mooses andis Kalastajale pika kommentaari, milles kirjutas järgmist.
„EMV Tarbja etapi ettevalmistuses oli oluliseks eelinfoks nädal aega varem toimunud Paide Kevadsärg, mille põhjal võis järeldada, et sektorid on küllaltki erinevad ning tuleb valmis olla kõigeks. Treeningpüük näitas, et domineeriv kala on väike särg ning suurte boonuste (latikas ja linask) asemel tuleks püügivahendid timmida kas kiireks väikese kala püügiks või ettevaatlikult toituva väikese kala püügiks. Seega sai kiireks püügiks nii eest kui tagant valmis pandud küllaltki raskete ujukitega (3g +) ja jämedamate tamiilidega lihtkäsiõnged. Juhuks, kui väike kala on ettevaatliku võtuga, sai stekkerõngele valmis pandud väga tundlikud rakendused (0,5–1,5 g).
Esimesel päeval kala ees ei olnud ning põhipüük toimus kaugelt stekkerõngega. Püügikohaga mul kindlasti vedas, kuna plats oli puhas ja ei pidanud tegelema rohtu kinni jäävate rakendustega, mis kõrvalpüüdjatele probleeme valmistas. Kuna söödapallid said tehtud erineva tugevusega (aktiivsusega), tuli umbes kahe tunni möödudes alla väike latikas. Proovisin ka raskemate rakendustega käsiõngega stekkerõnge kohalt püüda, ent võtud olid ikkagi delikaatsed ja nende paremaks realiseerimiseks andis edu tundlike rakendustega stekkerõngega püük. Esimest päeva iseloomustaski ettevaatliku kala püüdmine peente ja tundlike rakendustega.
Teisel päeval sattusin loosiga kohta, kus põhi läks järsult sügavaks, mis andis lootust kiireks püügiks eest. Aktiivsed komponente sisaldavad söödapallid tõid koheselt alla väikese latika, kelle sekka sattus ka veidi suuremaid (200–300 g) isendeid ning üks boonuskoger (982 g). Eest lühikeselt distantsilt püüdes oli tempo märksa kiirem kui kõrvalvõistlejatel, kes püüdsid peamiselt stekkerõngega ja kaugemalt. See aitaski kokkuvõttes edu sisse saada.
Oli nüansirohke püük, kus pidi pisidetailid klappima saama. Kalade selekteerimiseks (särg vs latikas) omas selget mõju konksusööt (uss, tõuk, sääsevastsed). Teist päeva iseloomustas kiire ja robustsem püük. Seega tagas kahe päeva lõikes edu strateegiate muutmine ning kala aktiivsusest lähtuvalt püügitehnika kohandamine.“
Seotud lood
Enimloetud
Viimased lood
Lisatud mahukas võitja kommentaar!
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele