Võistlusõngitseja strateegia ja taktika, II osa
Raske õppusel, kerge lahingus. Selles loos räägime võistlusõngitsemise nüanssidest. Mõistagi saab kogu seda tarkust ära kasutada ka lihtsurelikust kalamees.
Eelmises loos (vt I osa) heitsime põgusa pilgu eeltreeningutega seotud momentidele võistlusveekogul. Seekord vaatleme võistlusolukorda – mida teha, kui algne plaan ei toimi, kuidas strateegia ja taktika n-ö käigu pealt ümber mängida ning millist söötmise strateegiat kasutada.
Seotud lood
Raske õppusel, kerge lahingus. Selles loos räägime võistlusõngitsemise nüanssidest. Mõistagi saab kogu seda tarkust ära kasutada ka lihtsurelikust kalamees.
Kui talv on soe ja jääd pole, haara tonkad ja mine püüa lutsu!
Kust ja millal hilissügisel ja jäävabal talvel lutsu püüda ning mida peaks kindlasti teadma, et see tegevus osutuks ka edukaks? Kas kuderändel oleva lutsu käitumises eksisteerib ka mingi loogika või on tähtis ainult vedamine? Georg Semenovski teab vastuseid.
Kellele ema, kellele tütar? Selles loos proovime välja selgitada, kumb püügiviis on tulemuslikum.
Miks sõidavad Eesti kalamehed aina enam puhkama Saimaa järvistule?
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
3
Viimased lood
Mõningaid kogemusi tehisputukate kasutamise kohta Kesk-Eesti forellijõgedel
Kalakohad
Mõningaid kogemusi tehisputukate kasutamise kohta Kesk-Eesti forellijõgedel
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele