Sügisene lestapüük rannalt: kala toovad suurte testidega ridvad ja pikad heited
Kui enamus suvistest kalastajatest oma õngevarustuse talvekorterisse pakivad, hakkavad põhjaranniku liivastel kallastel vihisema pikad, toekad ning võimsate testidega ridvad. Alanud on sügisene lestapüük. Kuidas see käib, mida meil selleks tarvis läheb ja mida peaks silmas pidama, sellest allpool juttu tulebki. Lugu ilmus 2012. aasta sügiseses Kalastajas nr 65. Harri Nurk lahkus taevastele kalavetele 3. jaanuaril 2020.
Lisaks tavalisele lestale elutseb meie vetes veel kolme liiki lestasid, kelleks on merilest, soomuslest ja kammeljas. Merilesta ja soomuslestaga harrastaja reeglina kokku ei puutu, ka kammeljas on tonkamehele üsna harv saak. Kuid kui konksu otsas on pea ümmargune kala, kelle küljed on täies ulatuses ääristatud uimedega ja kelle selg on kaetud kõrgemate ning krobeliste mügaratega, võite olla kindlad, et saite kätte kammelja.
Seotud lood
Kuidas läheb meie lestadel? Jah, just nimelt “lestadel” - Läänemere elab nimelt kaks selle kala liiki.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kala on, aga mitte kauaks: püüame selle kiiresti välja
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele