Kalaradar, 42. nädal: aktiivne merehaug ja -ahven, „festival“ Pärnu jõel, tujukas Emajõgi, lahke Peipsi, lest Hiiumaal ja muud paigad

Seekord jutuks tulevaid striimereid on võimalik siduda nii lihtsatena, et ära võtta pole sealt enam midagi. Kõige minimalistlikumas variandis võib kõnealune sööt koosneda vaid konksust ning tiivaks seotud kimbukesest karvast – midagi veel lihtsamat ning väiksema aja- ja materjalikuluga siduda ei annagi! Mis aga peamine – nendega püük võib olla vägagi edukas.

Kalastamine spinningukärbsega ühendab endas spinningu ja lendõnge elemendid. Väliselt on tegemist spinningupüügiga, ent söödana kasutatakse lendõngendusest pärit tehisputukat ning selle viimiseks vajalikku sügavusse spetsraskust. Just selle rakendusega saadakse sügisel Narva jõest kätte arvestatav osa lõhedest.

Kalastaja esitas tuntud meriforelliküttidele ühe küsimuse: „Kui sa tohiksid merikapüügile kaasa võtta ainult kolm lanti, siis millised sa kaasa haaraksid ja miks?“ Loe siit, mida me teada saime.

Hanno Kask ütleb, et Hiiumaa vetest on spinninguga meriforelli palju lihtsam kätte saada kui Mandri-Eesti põhjarannikult. Järgnevas loos jagab ta oma kogemusi Kalastaja lugejatega.

Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.