
- Team Salmo Tioga on hea valik microjigitamiseks sisemaa jõgedel ja järvedel.
- Foto: Erakogu
Rulliks sobib hästi harilik stats- ehk haspelrull, mille suurus jääb 2500 kanti ja mis on kindlasti madala pooliga. Väga hea rull nii tavaliseks kui microjigitamiseks on Lucky Johni Makora Spin 8, mida pakutakse suurustes 2500 ja 3500. Uuematest mudelitest võib välja tuua Salmo Elite Spinetix 8.
Pealiinina tuleks ahvenapüügil eelistada kindlasti nööri, kuna selle venivus on minimaalne ning tunnetus seetõttu täpsem. Sobiv läbimõõt on 0,08–0,12 mm. Nööri värvus kala võttu ei mõjuta, küll aga maksab meeles pidada, et erksaid toone on püüdjal endal lihtsam jälgida. Reeglina kasutatakse landi ja nööri vahel viimase liiga kiire kulumise vältimiseks 30–40 cm pikkust fluorocarbonist liidrit läbimõõduga 0,15–0,26 mm, mis kinnitatakse liini otsa
Alberto sõlmega. Liidriks sobib väga hästi nt Lucky Johni Fluorocarbon Hard. 0,26 mm-ne liider pakub juba teataval määral kaitset ka haugihammaste vastu.

- Salmo ekspert Jaan Grents uduses sügishommikus.
- Foto: Erakogu
Jiigipea kaal valitakse vastavalt püügioludele. Sügavast veest ja/või kaugelt püügiks on vajalik raskem jigipea (10–25 g), microjigiga kasutatakse kergemaid päid kaaluga 4–7 g. Raskusteks sobib hästi tšeburaška-tüüpi tinast või volframist jigipea (nt
LJ Jig Ball, LJ Tungsten Jig Ball. Selle külge kinnitan kas tavalise või oma lemmikuks kujunenud Lucky Johni Predatori
offset-konksu. Konksude valikul tasub jälgida, et need oleksid suure aasaga ning parasjagu nii pika säärega, et jigi konksule ajades väljuks konks umbes landi keskosast.

- Ahvena jigipüügil on võimalik kasutada erinevas suuruses ja värvingus võdikuid.
- Foto: Erakogu
Ahvena jigipüügil on võimalik kasutada erinevas suuruses võdikuid alates päris tillukestest ja lõpetades 10–15 cm pikkuste jigidega. Kõige sagedamini saavad püügiaega 2–3 tollised mudelid. Kui ahvenat on all palju, võib sügise alguses julgemalt kasutada ka suuremaid, 4-tolliseid (10 cm) mudeleid. Kui vesi on sogasem, võivad paremini toimida erksamad toonid, aga reeglina võtab kala sügisel paremini naturaalsemaid (pruun, n-ö mootoriõli, aga ka lilla).
Kõige universaalsem ahvenavõdik Lucky Johni valikus on Tioga, mida valmistatakse kuues suuruses. Üldiselt ahvenale meeldib, kui landi mäng on tihedam ja mitmekesisem, aga kuna sügisel on võtt hea, saab siis enamasti kala ka täiesti passiivsete ehk omamänguta võdikutega (nt kiilivastset imiteeriv LJ Nayada, Ultraworm, Hama Stick jt). Parimad võtuajad sügisel on reeglina hommik ja õhtu, aga kui vesi juba päris maha on jahtunud ja kätte on jõudnud hilissügis, on ahven aktiivne pigem keset päeva.

- Autor sügisesel Pärnu jõel.
- Foto: Erakogu
Suuremates järvedes ja rannikumeres on mõtet ahvenat otsida astangutelt, aga ka kiviste ja liivaste alade vahetust lähedusest, sildade juurest jmt. Jõgedes ja ojades tasub püüda vettekukkunud puude juurest ning jõekäänakute sisekurvidest, kus vool on vaiksem, samuti tagasivooludest, võrendike nõlvadelt, jõelaiendite kaeladest jm.
Eestis käib põhiline sügisene ahvenapüük Peipsi järvel, suursaarte ja mandri meresadamates ning Pärnu jõe alamjooksul. Kui tingimused neis kohtades vähegi klapivad, saavad ahvena kätte ka need, kes varem üldse kala püüdnud pole. Kivi kotti!

- Limiit täis ja koju!
- Foto: Erakogu
Nende asjadega lähed sügisel ahvenat püüdes kindla peale!
• Team Salmo
Tioga ridvad.