Lissaboni täpilised meriahvenad

Selles loos tuleb juttu kaldalt põhjaõngega püüdmisest Norra rannikul. Kuna sealsete vete ihaldatuim püügikala on hiidlest ehk paltus, keskendume peamiselt just tema püügile. Kuna aga muud kala on alati arvuliselt rohkem, käsitleme ka teiste liikide püüki.

Kuidas minna nii, et tuled tagasi kogemusega, mitte pettumusega? Põhja-Norra siseveed ei ole koht, kuhu minnakse juhuslikult. See on retk, mis algab ammu enne teele asumist – kaardil, peas ja ootustes. Kes on korra käinud, teab, et seal ei ole ainult kala. Seal on ka ruum, vaikus ja tunne, et oled päriselt kohal, päriselt olemas. Selleks, et retk õnnestuks, on vaja palju rohkemat kui lootust, et „äkki näkkab“. 30 suve Norra sisevetel käinud Igor Rõtov räägib Kalastaja podcastis, mida peaks kalamees enne teele asumist teadma – ja milliseid vigu ei tasuks algul teha.

Lõhereis Põhja-Norra ei tähenda ainult püüki, vaid ka pikka sõitu, telgis elamist, jõgede ja püügireeglite tundmaõppimist ning pidevat oludega kohanemist. Laur Tammeorg ja Emil Šehali võtsid juulis ette 12-päevase retke Finnmarki lõhevetele, mille jooksul püüti kahel jõel ning tabati mitmeid ilusaid kalu. Kui palju selline reis maksab, millised putukad töötasid ja mida tasub Norra jõgedele minnes arvesse võtta, saab lugeda sellest reisikirjast.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.