Mõned kalad jutti ja siis jäi vaikseks: mis ahvenaparves muutus?

Paljud meist on angerjaga kokku puutunud, kuid juhuslikult. Keith Paju läheb aga Emajõe äärde spetsiaalselt just angerja pärast.

Peipsile ahvenale minnes võib kõige raskem küsimus tekkida veel enne, kui esimene jigiheide tehtud saab: kuhu selle tohutu järve peal üldse sõita? Aastaid Peipsil kalastanud ja Facebooki lehte „Peipsi vanakooli rakendused“ pidav Jaak Kask räägib ses loos, kuidas täpselt tema piirijärvel triibusid taga ajab.

Igal kevadel, kui avavee hooaeg algab, näeb kalastuspoodides üht ja sama vaatepilti. Keegi keerutab näpu vahel sinise peegelklaasiga prille, teine rohelisi ja kolmas küsib müügikonsultandilt, et millistega kõige paremini vee alla näeb.

Kui veel 15-20 aastat tagasi kasutasid fluorosüsinikust lipsu peamiselt jõeforelli- või kohapüüdjad, siis täna on see vaat et iga spinningumehe varustuses. Reklaamides ja kalastuspoodides lubatakse sellele peaaegu imelisi omadusi. Aga kuidas nende asjadega päriselt on?

Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.