Peipsil ahvenat otsimas: kuidas suurel järvel kala üles leida ja kätte saada
Peipsile ahvenale minnes võib kõige raskem küsimus tekkida veel enne, kui esimene jigiheide tehtud saab: kuhu selle tohutu järve peal üldse sõita? Aastaid Peipsil kalastanud ja Facebooki lehte „Peipsi vanakooli rakendused“ pidav Jaak Kask räägib ses loos, kuidas täpselt tema piirijärvel triibusid taga ajab.
Kalastaja Kalaradari podcastis räägitu kohaselt algab Kase püügipäev kala otsimisega. Suvel rihib ta sageli 4–5 meetri sügavusranti ning sõidab seda trollides läbi, kuni korduvad võtud annavad põhjust paat kinni pidada ja jigiritv kätte võtta. Sügisel, kui vesi jaheneb ja ahven suurematesse parvedesse koguneb, muutub ka püük: paat lastakse triivi ning välja võetakse vana hea Peipsi tutirakendus. Pinnisime Jaaku ahvenapüügi teemal põhjalikult ning vestlesime sellest, kuidas valida ilma ja püügipiirkonda, mille järgi järvelt kala otsida, milliste lantide ja rakendustega leitud ahvenat püüdma hakata ning mida teha siis, kui tead, et kala on all, aga ei taha võtta.
Seotud lood
Selles loos tuleb juttu traditsioonilisest Peipsi sikupüügist, mida tegid meie vanaisad ja vanavanaisad. Kes nimetab seda keriharkidega püügiks, kes kikupüügiks (kikk – õngeritv). Asja põhiolemus on selles, et püük toimub samaaegselt kahe identse ridvaga.
Hiiumaa kalur Taniel Viitamees tabas aprillis merest ahvena, mille kõhus oli samaaegselt nii mari kui niisk. Palusime asja kommenteerida TÜ emeriitprofessoril, ihtüoloog ja embrüoloog Toomas Saatil.
Meerapalu kalur Jaan Puksoo olevat rekordpäeval püüdnud sikuga 540 kg ahvenat
Mida kujutab endast Peipsi traditsiooniline vanakooli sikuti ja kuidas see omale nime on saanud? Ajaloolane Kalle Kroon uuris Eesti Rahva Muuseumi kogusid ja sai teada nii mõndagi huvitavat.
Kalamehed sattusid „ahvenate vanadekodusse“
28. veebruaril ja 1. märtsil Peipsi järve lõunaosas suurte ahvenate koondise avastanud kalastussõbrad said korraliku saagi. Suurim triibu kaalus 1,92 kilo.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele