Meriforellijaht, olgu siis kevadine või sügisene, on paljude kalameeste jaoks oodatumaid püüke ning üks korralik hõbedane iherus on vaieldamatult väärikas ja väljakutseid esitav vastane. Merikapüüdjate arv on aasta-aastalt kasvanud ja selle kala tabamist hinnatakse märksa kõrgemalt kui tavalist kevadist särje- või haugipüüki. Küllap püütaks merikat rohkemgi, kui teda oleks enam.
Et uurida, mis meie meriforellivaruga toimub, käivitas Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut projekti „Soome lahe piirkonna meriforelli kalandussuremuse ja rännete välja selgitamine märgistamiskatse abil“ esimese etapi. Harrastuskalastajate ja kutseliste kaluritega koostöös läbi viidav uuring peab selgitama, kus ja millise tempoga neid kalu välja püütakse, kuidas meriforellid liiguvad ning kuidas see kõik mõjutab Soome lahe meriforellivaru.
Kõnealuse uuringu muudab eriliseks see, et alamõõdulisi ja peagi püügimõõtu jõudvaid meriforelle ei märgista ainult teadlased, vaid selles löövad kaasa ka kutselised kalurid ja harrastuskalastajad. Iga püüdja märgistab oma kalad ise ning on selleks saanud lühikese koolituse ja vajalikud tööriistad. Lisaks tuleb fikseerida, kus kala püüti, kui pikk see oli ja millise numbriga märgis talle külge pandi. Meriforellide märgistamiseks kasutatakse siniseid T-ankurmärgiseid ning kolme (tegelikult küll juba kahe) aasta jooksul loodetakse märgistada vähemalt tuhat kala.
Kui sinagi, hea lugeja, käid sageli meriforelli püüdmas ning tunned, et tahaksid uuringus kaasa lüüa, siis on sul selleks võimalus täiesti olemas. Projektiga oodatakse liituma veel spinningumehi ning eriti võiks märgistajaid juurde tulla Ida-Virumaalt, kust praegu on partnereid kõige vähem.
Kalastajatel aga maksab lähiaastatel nii merest kui sügisel jõgedest püütud meriforelle veidi tähelepanelikumalt uurida, et ega nende seljauime juures väikest sinist ankrumärgist ei juhtu olema. Kui on, tuleks märkida üles püügi aeg ja koht, märgisel olev number ning kala andmed. Isegi siis, kui kala elusana tagasi lastakse, tuleks sellest ikkagi teada anda. Märgise järgi saab konkreetse kala liikumise tema varasema märgistamisega kokku viia ja nii tekib tasapisi pilt meriforellide rännetest ja püügist.
Märgisega kala tabamisest saab teada anda Põlula kalakasvatuskeskusele. Teate eest maksab Põlula Eestis alaliselt elavatele inimestele kuus eurot, lisaks saadetakse teatajale vaevatasuks kvaliteetne lant. Lugege lk 130–133 ja mõelge kaasa.
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Viimased lood
Kui sinu noad pärast terituspulga kasutamist korralikult teravaks ei lähe, loe läbi see lugu!
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kui sinu noad pärast terituspulga kasutamist korralikult teravaks ei lähe, loe läbi see lugu!
Kas suurema sammuga sõukruvi paneb paadi kiiremini liikuma või lõhub mootori?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele