Nii saad kala ja landi selgelt ekraanile: live-anduri algseadistus
Live-andur võib kala küll üles leida, kuid püük jääb vaevaliseks, kui lant kaob müra sisse või paistavad sihtmärgid ekraanil liiga väikesena. Sobivat tulemust ei anna kellegi teise seadmest kopeeritud arvud, sest pilt muutub koos veesügavuse, vaatekauguse ja püügitingimustega. Kindel seadistamisjärjekord aitab jõuda kiiremini tulemuseni, millelt on landi liikumist ja kala reaktsiooni lihtne jälgida.
Seotud lood
Tunnistan ausalt, et nii 6-7 aastat tagasi kujutasin kohakala ette jõepõhjas palginoti või suure kivi taga redutava elukana, kes, nagu krokodill, aeg-ajalt peidupaigast välja tuleb, et suupisteks mõni kala napsata, ning siis pelgupaika naaseb, et kõhutäit seedida. Nüüd, uute teadusuuringute ning kaaskalameeste live-anduriga tehtud vaatluste valguses, saan aru, kui naeruväärselt vale mu ettekujutus oli.
Live-sonar pakub kalamehele reaalajas detailset pilti vee all toimuvast, võimaldades lisaks kala olemasolule hinnata ka selle suurust ja isegi liiki. See tehnoloogia võimaldab koguda oluliselt rohkem infot, kui see varem võimalik oli ning suurendada märkimisväärselt püügi efektiivsust.
Järgnevas loos teen juttu sellest, milline võiks olla kaasaegne kalastuspaat, milline võiks olla selle ülesehitus ja milliseid seadmeid võiks see sisaldada, et antud paadiga oleks maksimaalselt mugav ja efektiivne igasugustes oludes – kaasa arvatud võistlustel – kala püüda.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kui sinu noad pärast terituspulga kasutamist korralikult teravaks ei lähe, loe läbi see lugu!
Kas suurema sammuga sõukruvi paneb paadi kiiremini liikuma või lõhub mootori?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele