LIVE-sonarid on muutmas kalameeste mõttemaailma ja püügistiili
Live-sonar pakub kalamehele reaalajas detailset pilti vee all toimuvast, võimaldades lisaks kala olemasolule hinnata ka selle suurust ja isegi liiki. See tehnoloogia võimaldab koguda oluliselt rohkem infot, kui see varem võimalik oli ning suurendada märkimisväärselt püügi efektiivsust.
Kunagi, üle 10 aasta tagasi, kui tulid välja esimesed kalameestele mõeldud nn struktuurskännerid, oli see kalapüügis tõeline revolutsioon. Kui enne seda sai kajaloodiga näha ainult paadi alla, siis nüüd oli võimalik näha kõrge detailsusega põhjastruktuure ja kala ka mitukümmend meetrit paadist paremal ja vasakul. Mida see andis, oli see, et kalamees sai veekogu põhjast ja seal elavast kalast palju kiiremini ning põhjalikumalt aru. Struktuurskännerite kasutajad avastasid veekogude põhjast palju huvitavat, mida varem oli väga raske leida (nt uppunud paate, kivivaresid jne), kuna pildi detailsus oli võrreldes varasemaga hoopis teisel tasemel.
Praeguseks on struktuurskännerid turul olnud juba päris pikka aega ja nendega enam kedagi ei üllata. Kui nüüd mõelda, mida revolutsioonilist viimasel ajal veel välja mõeldud on, on kahtlemata LIVE-sonarid need, mis tekitavad wow-efekti ning muudavad kalapüügi maailma. LIVE-sonar on selline sonar, mis näitab kala reaalajas. Kui tavalise sonariga näeb staatilist pilti ja sisuliselt minevikku, s.t seda, kus kala skännimise ajal asus, siis LIVE-sonariga näeb, kus kala just vaatamise hetkel asub ja kuidas ta liigub. Tavalise sonariga näeb ekraanil mingeid kaari või jooni ja võib ainult aimata, mis see täpselt on, LIVE-sonar aga näitab kala nagu ultrahelis. Enam ei pea omama aastatepikkust kogemust, et aru saada, kas kajaloodi ekraanil kuvatav objekt on kala või hoopis kivi.
Kui püüate kala kajaloodiga varustatud paadist, siis mõelge, kui tihti on teil juhtunud, et sõidate paadiga, näete kajaloodi ekraanil (arvatavasti) röövkala, peatute, loobite lanti, aga kala ei saa. Paljud teevad järelduse, et ju polnud tegemist röövkalaga või siis kala lihtsalt ei võta. Olgem ausad – 90% või lausa 99% nähtud kaladest ei õnnestu niiviisi kätte saada ja valdava osa viskeid teeme me tühja. Aga järgmisel korral, kui näete ekraanil kala ja landiga teda kätte ei saa, proovige samast kohast kajaloodiga uuesti läbi sõita. Võin enda kogemuse põhjal öelda, et 90% juhtudel seda nähtud kala te seal enam ei näe, kui just ei ole tegemist kala jaoks mingi erilise kohaga – näiteks mõne mugava varjepaigaga, kus kalal on hea end peita. Uskumatu, aga kala oskab ujuda ja ta teebki seda! Kui te näete kala, pöörate paadi ümber, ankurdate, võtate spinningu kätte ja teete viske, siis selle ajaga on kala enamasti juba ammu ära ujunud. Ja kalamehed muudkui imestavad, et kajalood justkui kala näitab, aga kätte ei saa, ju siis pole võtupäev!
Siinkohal tulebki appi LIVE-sonar, näiteks Lowrance’i Active Target. Sõna „live“ tähendabki antud juhul seda, et tegemist on reaalajas pildiga – n-ö live-otseülekanne vee alt. Paat seisab, kalamees vaatab ekraani, pöörab anduri sinna, kuhu ta vee all vaadata tahab ja näeb, kas seal on kala, kuhu see kala liigub, kus on kalal pea ja kus saba, kas ta reageerib landile – ja seda just vaatamise hetkel, mitte viis minutit tagasi. Muuseas näeb ka lanti ja mitte ainult paadi all, vaid kuni 20–25 m paadist eemal. Milles seisneb revolutsioon? Selles, et nüüd ei pea tegema viskeid ainult lootes, et äkki on selles suunas mõni kala olemas, vaid viskeid tehakse konkreetse ekraanil nähtava kala pihta. Kui juhtub, et kala liigub mingis suunas, siis varem oli sellist kala põhimõtteliselt võimatu kätte saada. LIVE-sonarite tulekuga sai võimalikuks see, et liikuvale kalale saab nüüd järgi sõita ja lanti nina ette pakkuda. Enam ei pea tegema suvalisi viskeid tühjusesse, vaid jahitakse ja vajadusel jälitatakse konkreetset kala.
LIVE-sonarite üks eeliseid on lisaks see, et need näitavad väga hästi pelaagilist kala – s.t kala, mis ujub pooles veel. Varasemate struktuurskännerite probleem oli see, et pooles vees olevat kala oli väga raske, tihti lausa võimatu näha. Nii imelik kui see ka ei ole, käitub ühe ja sama veekogu piires sama liiki röövkala täiesti erinevalt. Näiteks on järves haugi, aga osad haugid eelistavad põhjataimestikku, osad varitsevad saaki erinevatest varjepaikades, osad aga on pooles vees n-ö vabaotsingus, ujuvad pidevalt ringi ja ründavad keskmistes veekihtides ujuvat saaki. Need haugid ongi pelaagikud, keda varem oli struktuurskänneriga väga raske näha ning keda tabati juhuslikult ainult trollingu käigus.
Mul on kodujärv, kus olen aastaid haugi püüdnud ja mille kohta ma arvasin, et tunnen seda veekogu ja selles elavaid kalu üsna hästi. Kui kaks aastat tagasi aga hakkasin sel järvel Lowrance’i Active Targetit katsetama ning sain aru, et tegelikult ei teadnud ma selle järve kohta varem eriti midagi. Näiteks selgus, et järves on väga palju haugi, mis ujubki pooles vees ja mida mul polnud varem võimalik kajaloodiga näha. Kusjuures see kala on väga liikuv, tema jaoks ei ole mingi probleem sekundiga viis meetrit vertikaalis ujuda või mõne sekundiga 20 meetri kaugusele põgeneda. See kala ujub pidevalt ringi, jälitades pooles vees liikuvaid kalaparvi ning tavaliste püügiviisidega, näiteks põhja lähedalt jigitades, pole seda haugi võimalik saada.
Active Targetiga näen ma ka seda, kas ja kuidas kala landile reageerib. Samale kalale erinevaid lante ette loopides on väga hästi näha, et mõni lant meeldib talle rohkem ja mõni vähem. Mõnest landist ei tee haug üldse välja, mõnda lausa kardab, mõne peale ujub veidi järgi, aga mõne rabab ära kohe, kui see tema vaatevälja satub. Kõige tähtsam on see, et kala reaktsiooni on kajaloodi ekraanil näha ja sellest on võimalik teha teatud järeldusi.
Ekraanipilte Lowrance’i Active Targeti kasutamisest. Ülal talvine kohapüük Lämmijärvel, all suvine haugipüük. Kalad on näha liikuvate objektidena; võimalik on hinnata nende liikumissuunda, suurust ning isegi seda, kuidas nad mingile landile reageerivad. Kunagi varem pole kalamehel olnud nii põhjalikku ja täpset infot vee all toimuva kohta!
Samuti on võimalik hinnata kala suurust. Muidugi mitte grammi täpsusega, aga teatud kogemustepagasi olemasolul on võimalik aru saada, kas kala on kilone või kolmekilone. Active Targetiga püüdes ma ilmselgelt väikestele haugidele lanti ei pakugi, sest mis neist lastest ikka kiusata. Püüdma hakkan ainult siis, kui näen, et haug on ikka vähemalt 2–3-kilone.
Võin öelda, et LIVE-sonarite tulekuga on minu lähenemine röövkala püüdmisele täielikult muutunud. Varem lähtusin loogikast, et mida rohkem viskeid teha, seda suurem on tõenäosus kala saada. LIVE-sonariga tehakse aga täppisviskeid otse kala pihta, ja neid ei pea tegema palju. Samuti ei ole mõtet teha pikki heiteid, pigem on efektiivsemad 15–25-meetrised visked, et lant oleks alati sonari vaateväljas. Püük näebki välja nii, et sõidad vaiksel käigul ringi, pöörad samal ajal sonarit ja otsid sobivas suuruses kala. Väikest kala ignoreerid, aga kui näed suuremat, siis peatud ja enne, kui ta ära jõuab ujuda, teed viske otse kala suunas. Kui kala ujub, pöörad andurit, näed, mis suunas ta liigub ning lähed paadiga talle järgi. Mõnikord võib mitu tundi ringi sõita ilma ühtegi viset tegemata, lihtsalt kala otsides. Ei ole mõtet ju lanti tühja loopida, kui on näha, et sobivat kala ei ole.
Mõne sõnaga ka varustusest, mida sellise püügi jaoks tarvis on. Kõigepealt on vaja multifunktsionaalset seadet (nn kajaloodi), mis toetab Active Targetit. Lowrance’il on selleks HDS Live, Elite FS ja HDS Carbon (värskete uuendustega). Lisaks tuleb soetada Active Targeti moodul ja see ekraaniga ära ühendada. Active Target vajab toidet ja peab arvestama, et see võtab suhteliselt palju voolu, s.t väikese akuga hakkama ei saa. Minul on näiteks talvel 30 Ah-ne aku ning sellest külma ilmaga päris terveks päevaks ei piisa. Suvel peab aku muidugi paremini vastu.
Lisaks tuleb läbi mõelda, kuidas Active Targeti andur niimoodi paigaldada, et seda oleks võimalik 360 kraadi pöörata. USA-s on populaarne paigaldusviis selline, et andur pannakse vöörimootori külge. Meie oludes ei ole see kõige mugavam, sest kui paat on vöörimootoriga ankrus, siis andurit paremale-vasakule pöörata ei saa. Seetõttu on meil populaarsemad pigem paigaldused eraldi pööratava varre külge. Minul on näiteks Jaak Väärsi poolt valmistatud kronstein, mis kinnitatakse paadi parda külge RAM-kinnitusega ja mida saab 360 kraadi pöörata ning sõidu ajaks üles tõsta, mis on väga mugav. Active Targetit saab väga edukalt kasutada ka talvel – lased anduri jääauku ja saad teada, kas 25 meetri raadiuses on mõni kala olemas või mitte.
Olen sada protsenti kindel, et LIVE-sonarid on tehnoloogia, mis muudab ja on juba muutnud kalameeste mõttemaailma ja püügistiili. See on tehnoloogia, mis avab kalameeste silmad ja võimaldab koguda oluliselt rohkem infot, kui see varem võimalik oli!
Seotud lood
- ST
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Kalakohad
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele